Luuletaja Ivar Ivask (1927 – 1992) nimetas Northfieldi linna Minnesotas eesti keeli Põhjapõlluks, ta elas ja töötas siinses norralastest väljarändajate asutatud St. Olafi kolledžis 1950. ja 1960. aastail saksa keele ja kirjanduse õppejõuna, Ivask kaitses siin 1953 oma doktorikraadi.
Eestlasest psühholoogiaprofessor Olaf Millert, kes oli nii nagu Ivar Ivaskki, Marie Underi lähedane kirjasõber ja kes saab tänavu septembris 90-aastaseks, tegi St. Olafi kolledži kaunis ülikoolilinnakus õppejõuna oma elutöö, kujunedes selle hea maine ja kõrge tasemega liberaalse humanitaarkolledži elavaks legendiks. Just Olaf Millert oli see mees, kes organiseeris 2010. a asjaolud nõnda, et St. Olafi kolledž nimetas Eesti presidendi Lennart Meri St. Olafi kolledži esimeseks eestlasest audoktoriks. Tänavu mais sai praegune Eesti president taas selle au osaliseks, sest sidemed Eesti ja St. Olafi kolledži vahel on muutunud püsivaks ja sisuliseks.
Eesti presidentide ja St. Olafi kolledži vahelised suhted ulatuvad juba 18 aasta taha, meenutas St. Olafi kolledži president David R. Anderson. Toomas Hendrik Ilves külastas St. Olafi kolledžit esmakordselt 1997, mil ta oli Eesti Vabariigi suursaadik USAs. Selle visiidi tulemusena loodi kolledžis Mare Balticumi õppeprogramm, mis võimaldas ameerika üliõpilastel külastada kaheksat riiki, sh kaks visiiti Eestisse. Ilves aitas St. Olafi kolledži üliõpilastel luua kontaktid Tartu Ülikooliga, aitas korraldada neile loenguid ning vastuvõtte Eesti riigiasutustes. 2011. ja 2014. a võttis Eesti president Mare Balticumi programmi üliõpilased vastu Kadrioru lossis ning pidas neile loengud. Niisiis anti Ilvesele audoktori nimetus sisulise koostöö eest, see polnud lihtsalt viisakas formaalsus, nagu seda tihti mujal ette tuleb. (Pikemalt Eesti Elu 30. mai paberlehes)