President Arnold Rüütel teatas esmaspäeval, et ta ei sõida 9. mail Moskvasse. Sellega jõudis lõpule mitu kuud kestnud kahevaheloleku aeg, mil ajakirjandus mitmesuguste oletustega välja tuli.

Moskvas tahetakse suure pidulikkusega tähistada 60 aasta möödumist võidust Saksamaa üle. Kohale on oodata väga paljude riikide juhtivaid tegelasi.

Peaaegu kõik olid poolt

Kui Läti president Vaira Vike-Freiberga teatas jaanuaris, et ta kavatseb Moskvasse minna, siis arvati, et tema otsus sunnib ka Eesti ja Leedu presidente sama tegema. Eesti ja Leedu presidendid teatasid nüüd aga üheaegselt, et nad ei sõida.

Eesti ajakirjandusest paistis, et avalikkust valmistatakse presidendi Moskva-sõiduks ette. Kõigepealt teatasid oma toetusest sellele tähtsamatest poliitikutest ekspresident Lennart Meri ja europarlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves. Oma toetava sõna ütlesid kõigi parlamendiparteide esindajad. Ainsaks erandiks jäi Isamaaliit, kes väljendas selget vastuseisu presidendi sõidule.

Presidendi vabadus

Eesti presidendil on üsna vähe võimu. Nüüd ongi küsitud, kuidas võis Arnold Rüütel Riigikogu enamuse ja välisministeeriumi tahtele vastu hakata. Pealegi olevat ta rääkinud iseenda vastu, sest hiljuti Moskvas käies pakkus ta Venemaa presidendile välja, et 10. mail võiks Moskvas vahetada piirilepingu ratifitseerimiskirju.

Kui sellest viimasest mõttest alustada, siis praeguseks tundub küll, et 10. maiks ei ole piirileping ratifitseeritud ja kirju vahetada ei saa. Tõenäoliselt ei ole leping siis veel allagi kirjutatud, kuigi välisminister Rein Lang kutsus oma Vene kolleegi selleks Eestisse.

Ehkki Eesti presidendil ei ole erilist võimu, ei tohiks teda pidada Riigikogu, valitsuse, mõne ministeeriumi või ametkonna käsualuseks. Vähemalt Moskvast talle isiklikult saadetud kutse vastuvõtmine või tagasilükkamine peaks olema tema võimuses.

Võimalikud isiklikud motiivid

President Arnold Rüütlit on süüdistatud selles, et ta lähtus isiklikest ja mitte Eesti riigi huvidest. Millised on Eesti riiklikud huvid, selle üle peaks olema ka presidendil väike sõnaõigus. Muidugi on ka presidendid inimesed ja neil on oma inimlikud kaalutlused. Vaatame mõnda ajakirjanduses oletatud põhjust.

Presidendi hiljutine Moskva-sõit sai palju kriitikat. Venemaa sõnastas ümber peaaegu kõik selle, mida Arnold Rüütel oma kohtumisest Vladimir Putiniga kõneles. See võis Eesti presidendi ettevaatlikuks teha.

Arnold Rüütel ei taha ise alla kirjutada ammu valmis, kuid ebapopulaarset piirilepingut Venemaaga. Moskva tahab seda teha presidentide tasemel 10. mail.

Arnold Rüütlit võidakse tema mineviku pärast kahtlustada järeleandlikkuses Venemaale. Kui palju ta sellele mõtleb, seda keegi ei tea. Eesti taasiseseisvumise ajal suutis ta Moskva survele vastu seista küll.

10. mail saab Arnold Rüütel 77-aastaseks. Keegi ei tahaks oma sünnipäeval ebameeldivaid ülesandeid täita. Aga võib-olla oleks Arnold Rüütel saanud hoopis paljude maailma riigitegelaste ühiskoorilt sünnipäevalaulu kuulda?

Tulemas on uued valimised

Arnold Rüütlit on mõned ajakirjanikud süüdistanud selles, et ta mõtles oma otsust tehes uutele presidendivalimistele.

Kui president valitakse praeguse süsteemi järgi, siis peaaegu kõikidele erakondadele vastu hakkamine Arnold Rüütli võimalusi küll ei suurenda. Kuid teisipäeval läbis Riigikogus teise lugemise presidendi otsevalimise eelnõu. Kui rahvas valib presidendi, siis peab kandidaat populaarne olema. Osa rahvast ei taha, et president Moskvasse läheb.

Tegelikult pole Arnold Rüütel teatanud, kas ta kandideerib uuesti. Ta on öelnud, et nii jaatav kui ka eitav vastus tähendaks valimiskampaania algust ja selleks on aeg liiga varajane.

Aeg annab arutust

Kui Mart Laarilt teleintervjuus küsiti, kas Arnold Rüütel tegi ajaloolase silmis õige otsuse, vastas ta, et ajalugu saab oma hinnangu anda alles 20 aasta pärast. Praegu ei saa me tõesti veel ütelda, kuidas mõjutab presidendi otsus sündmuste käiku.

Küll on Arnold Rüütel järjekordselt tõestanud, et ta suudab vastuvoolu ujuda.

Märkmed: