EESTI: Priit Tali: kas see poliitiline äikesetorm siis tõepoolest ei lõpegi? Uued Uudised
26.05.2019 Uued Uudised
https://uueduudised.ee/arvamus...Eesti poliitika on nagu tormitaevas, kus välgud aina sähvivad.
Uute Uudiste kaasautor Priit Tali soovitab põhjuseta, vaid antipaatia tõttu riigile vastutöötamise seadusevastaseks muuta.
„Üks asi on, et see jama on ammu muutunud tüütus, labaseks ja vastikuks. Teine asi on see mõõdetamatu kahju, mida tehakse riigi toimivusele ja ilmselt ka välissuhtlusele.
Reform oli võimul peaaegu ühe inimpõlve jagu aastaid. Olgugi, et see seltskond oli (on) oma amoraalsusega mulle sügavalt vastuvõtmatu, ei käinud ma plakatitega tänavatel, ei sõimanud oma RE-meelseid tuttavaid, ei kutsunud kedagi üles barrikaadidele.
Mulle ei meenu ka, et opositsiooni jäänud erakondade võtmeisikud oleksid päevast-päeva, nädalate kaupa elanud enda raevu ja frustratsiooni välja meedias. Või et nad oleksid jooksnud ühest Euroopa ajalehetoimetusest teise ja kaevelnud, milline jubedus Eestis toimub ja valetanud regulaarselt maailma avalikkusele oma riigis toimuva kohta.
Miks?
Sest meie ise, valijad, olime oma tarkuses (rumaluses?) otsustanud just sellise parlamentaarsete jõudude vahekorra ning hoolimata kelle tahes sümpaatiatest-antipaatiatest oli valitsus legitiimne. Et see enamusele ei meeldinud, on esindusdemokraatia paratamatus. Ent vilets, kuid töötav valitsus on igal juhul kordades parem, kui vilets valitsus, millel tööd teha ei lasta.
Ja täpselt samasugune demokraatlik paratamatus kaasneb ka praeguse olukorraga. Ka praegune olukord on täpselt sama legitiimne. Sest ka praeguse parlamendi jõudude vahekorra otsustasime meie ise oma tarkuses (rumaluses?).
Et Reformierakond ei saanud Riigikogus 51+ häält – selles on „süüdi“ AINULT valijad. Ja valijad on samamoodi „süüdi“ ka selles, et 51+ häält ei saanud Keskerakond või Isamaa või Rohelised. Ja kuna meie riigis on hääletamine salajane ning ei ole võimalik „süüdlasi“ nimeliselt esile tuua, siis jääb vaid üks võimalus – SÜÜDI ON EESTI RAHVAS.
Ja mis me selle teadmisega nüüd peale hakkame? Meedia, opositsioon, president – mida me peaksime süüdlasega tegema? Küüditamine on äraproovitud rohi – kas kordame? Või mida teha? Ilmselt siiski ei saa sellise „süüdlasega“ midagi ette võtta.
Aga ehk siis aktsepteeriks neid, kes EI OLE süüdi, kes on oma praegusele positsioonile saanud täiesti LEGITIIMSELT?
Et praegune valitsus väga paljudele ei meeldi, see EI OLE OLULINE. Kasvõi juba selle pärast, et ka teistsugune valitsus ei meeldiks väga paljudele. Mis aga ON OLULINE – see on võimaldada valitsusel tööd teha.
Opositsiooni olemus, sisu ja eesmärk on valitsust distsiplineerida, hoida silma peal valitsuse tegevusel, teha konstruktiivset kriitikat, juhtida tähelepanu vigadele valitsuse töös ja muu selline, mille sihiks on võimalikult optimaalne tegevus riigi valitsemisel.
Opositsiooni eesmärk EI TOHI OLLA RIIGI VALITSEMISE TAKISTAMINE!
Paraku just see hetkel toimub.
Valitsus ei ole saanud veel midagi teha, mille kohta saaks öelda, et see on valesti või halvasti. Koalitsioonilepingus ei ole ühtegi punkti, mille kohta saaks öelda (või oleks öeldud), et see on riigile ja rahvale kahjulik. Hetkel ei ole MITTE AINUMAST põhjust, et üleüldse peaks valitsuse kallal irisema.
Et mõni isik ei meeldi, et kellegi sõnakasutus ei sobi, et kellegi käitumine tundub sobimatu – see ei ole põhjus tõkestada riigiaparatuuri tööd?
Kellele ikka meeldis Ansipi vaimsele häirele viitav jutt seemnetest ja fooliumist? Kellele ikka meeldis Kallasel lasuv finantskahtlus? Kellele ikka meeldis Ligi põlgus naiste ja sisserändajate vastu? Kellele ikka meeldis Rõivase liiderlikkus? Kuid mitte keegi ei pidanud neid asju põhjenduseks, et rünnata RIIGI normaalset toimimist! Indiviidide moraalsetest „puudujääkidest“ ei tuletatud aktiivset vastutegevust riigi ja valitsuse tööle.
Praegune isiklikest huvidest ja isiklikust pettumusest ajendatud liberaaläärmuslaste sihipärane partisanisõda OMA RIIGI vastu on midagi enneolematut. Seda enam, et samal ajal ei ole neil ühtegi etteheidet valitsuse konkreetsetele tegudele või plaanidele, vaid üksnes üksikute isikute sõnadele ja arvatavatele mõtetele.
Paraku vist ei ole ühtegi seadusesätet sellise riigi- ja rahvavaenuliku tegevuse eest karistamiseks. Ehk peaks algatama mõne seadusemuudatuse. Sisuliselt ju ON tegemist riigireeturliku käitumisega.”
