Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli koroonakriisi majanduslik mõju varem kardetust lühiajalisem ja leebem.
"Pretsedenditult sügavast eelarveaugust välja tulek nõuab pikaajalist pingutust ja raudset tahet," ütles minister pressikonverentsil.
Eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus kardetust väiksem: 2,9 protsenti. Kahanemine oli kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti majandust toetas lähemate kaubanduspartnerite vastupidavus, samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele 2020. aasta keskmisena Eestis Euroopa Liidu võrdluses kõige leebemad. Suur abi ettevõtetele kriisi alguskuudel oli kevadisest töötasu hüvitisest.
2021. aasta esimeses pooles takistavad majanduse taastumist endiselt tegevus- ja liikumispiirangud. Kui nakkusoht taandub, peaks 2021. aastal taas kasvu näitama kõik tegevusalad peale ehituse ning majanduse kriisieelne tase saavutatakse aasta lõpuks. Kokku on tänavu oodata 2,5% suurust majanduskasvu.
Valitsussektori nominaalne eelarvedefitsiit ulatub kriisi süvenemise tõttu sel aastal 6%ni SKPst, mis on samas kehtiva, eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegiaga võrreldes 0,7% SKPst võrra parem tulemus. Maksulaekumisi kasvatavad varasema prognoosiga võrreldes paranenud majanduskeskkond ning pensioni teise samba muudatused, kuluprognoosi kergitavad aga kriisi leevendamiseks koostatud lisaeelarvega ette nähtud lühiajalised toetusmeetmed.
Võlakoormus suureneb sel aastal 21,4%ni SKPst ning jõuab 2025. aastaks 28,8% tasemele SKPst. Võlakoormus kasvab seejuures varasemalt prognoositust aeglasemalt: eelmise aasta septembris hindas rahandusministeerium, et võlakoormus on 2021. aastal 23,6% ning 2024. aastaks üle 30 protsendi SKPst.
Eesti riigivõla suhe SKPsse on võrreldes teiste riikidega siiski erakordselt väike. Vastavalt 2021 IMF andmetele on see näiteks Jaapanil 264%, USAl 134%, Prantsusmaal 119%, Kanadal 115%, UKl 112%, Saksamaal 72%, Austraalial 70%, Soomel 69%, Leedul 48% ja Lätil 45%.
Riigikassa negatiivne rahavoog on sel aastal prognoosi järgi 2,36 miljardit eurot, seda on 200 miljonit eurot vähem, kui nähti ette riigieelarve strateegias. Summa hõlmab nii puudujäägi katmist kui juba väljastatud võlakirjade refinantseerimist. Negatiivset rahavoogu rahastatakse prognoosi järgi kolmandiku ulatuses reservide ning kahe kolmandiku ulatuses võlakirjaemissioonide ja uute laenude abil.
