Delfis avaldatud artikkel, Pronkssõdur lõi uue rahvusliku liikumise, toetus oma kirjutises Eesti Ekspressis avaldatud P.Erelti artiklil ”Pronkssõduri lapsed”.

Kahjuks on kirjutis puudulik ja täis vigu ja vasturääkimisi. Alustan sellest, et kirjutise lõpus nendeitakse, et kahjuks ei olnud Ain Saarel aega Eesti Ekspressile ERLi tutvustada. Tõesti on kahju, et mul pole avanenud võimalus Eesti Ekspressi ajakirjanikule Eesti Rahvuslikku Liikumist tutvustada sest pole Ekspressilt kahjuks saanud ühtegi telefonikõnet mida katkestada. Kas helistati ikka minule?
Olgu selle helistamisega kuidas on aga proovin siluda mõningaid ebatäpsusi selles artiklis.
Kära Pronkssõduri ümber sünnitas uue poliitilise ühenduse, Eesti Rahvusliku Liikumisem, kirjuta Eesti Ekspress. Tõsi aga on, et liikumise loomisega alustati 10. aprillil 2006, kuid pronkssõduri miiting tegi liikumise tuntuks üle kogu Eestimaa.

Kui nenditakse meie sõnumit, et oleme lihtsad inimesed, siis mainitakse Tiit Madisson, Jüri Liim, Aavo Savitsch, Ain Saar.
See loetelu nõuab veidi kommenteerimist. Nimelt on Tiit Madisson liikumise realiige kes liitus meiega peale 9. mai provokatsiooni. Tiit ei kuulu liikumise aktiivi ja ei osale aktiivselt liikumise kujundamises ega liikumise foorumis.
Jüri Liim, ei ole Eesti Rahvusliku Liikumise Liige, ning pole selleks ka kunagi soovi avaldanud. Küll aga on Jüri Liim toetanud Pronkssõduri teisaldamise ühisavaldust oma nimega.
Kui me kasutasime mõistet, lihtsatelt inimestelt lihtsatele inimestele, pidasime silmas liikumise aktiivi kuhu kuuluvad Alar Ehala, Ene ”Liine” Kess, Anti Teraväe, Ivo Toomesoo, Kadri Säre ja Aavo Savitsch kes siiski on eelkõige lihtne töömees. Kõik need inimesed on lihtsad inimesed ja Eesti poliitilisel areenil siiski tundmatud.

20. mail korraldatud miitingu Tõnismäe Pronkssõduri juures oragniseerisid (liikumise heakskiidul) Aavo Savitsch ja Tiit Madisson. Jüri Liim miitingu organiseerimises ei osalenud.
See, et Eesti lipu solvamine läks väga paljudele eestlastele hinge ja liituti Eesti Rahvusliku Liikuimise algatusega on tõsi, kuid nende tunnetel me ei mängi. Pronkssõduri teisaldamine on jätkuvalt aktuaalne kuid Eesti Rahvusliku Liikumise sihiks on sundida meie poliitikud tööle Eesti rahva ja maa heaks.

Eesti Rahvuslikku Liikumist vapsidega samastades, võime leida vaid ühe sarnasuse mis seisneb selles, et üritatakse koondada nende inimeste huvisid, keda üksikult võttes on palju, kuid kelle mõtted ja soovid pole kollegiaalselt esindatud või kes on langenud passiivsuse lõksu

Eesti Ekspressis kirjutatakse, et nii ERLi kui ka vapside sünnis on ühiseid jooni. Viidates ajaloolase Rein Marandi väitele, et vapside liikumine oli tingitud kahest ajutisest, mööduvast nähtusest: majanduskriisist ja põhiseaduse muutmise pseudoprobleemist.

Arvan, et minuga ollakse nõus kui väidan, et Eestis ei ole hetkel majanduskriisi ega selle järgset perioodi (Eesti majandus kasvab 6% aastas ja tööpuudus on kõigi aegade madalaim) ning põhiseaduse muutmisest oleme üksjagu kaugel.

Ka teine väide, et – ka vapsid vihkasid eriti kommuniste, pole ju midagi erilist, sest neid poliitilisi jõude on läbi aegade olnud ja on ka tänapäeval väga palju. See et USA vabariiklased vihkavad kommuniste ei tee neist veel semi-fašiste.


Seda kas ERL-i liikmete osalusega tekib mõni erakond, ei tea keegi ja selge on see, et Eesti poliitilises korralduses on osalusõigus seaduse järgi vormistatud erakonnal. Praegune Liikumise aktiiv on erakonnastumise vastu, ning seda selgelt väljendanud liikumise foorumis.

Eesti Rahvuslik Liikumine ei näe Isamaaliidus konkurentsi, otse vastu pidi, toetame Isamaliidu ja kõikide teiste parteide neid ettepanekuid ja ettevõtmisi, millest on liikumise arvates kasu eesti rahvale ja maale.


Tervitustega, Ain Saar