ÕL

USAs tõsteti väljuvalt lennukilt maha Dominique Strauss-Kahn ja asuti uurima tema vastu esitatud süüdistusi seksuaalkuriteos, hoolimata asjaolust, et tegu on IMFi juhiga. Meie silmis on see muljetavaldav resoluutsus – õigussüsteem kehtib selles riigis kõigile, eranditeta. Kui vaja, võetakse lihtsa hotelliteenija seksuaalkuriteokaebuse peale kinni iga tegelane, sõltumata tema positsioonist.

Me ei anna sellega hinnangut IMFi juhi süütusele või süüdiolemisele, vaid nendime USA õigussüsteemi tõhusust, kuigi välistada ei saa ka poliitilist ärapanemist, sest tegu oli ju ka Prantsusmaa võimaliku presidendikandidaadiga. Kuid lombi taga pidi isegi president ametikoha kaotamise hirmus vastust andma, kas ta valetas seksiskandaali üksikasjadest rääkides oma rahvale.

Kuid see kõik on «seal». Mis on aga meil sellele vastu panna? Autoriteedid, kelle tegemistes ja sõnades pelgalt kahtleminegi on kohatu, on meie jaoks pühad. President Lennart Meri majaehitusest kirjutamine oli valgetele jõududele otsekui pühaduseteotus, ka Ärma rahastamise vastu huvi tundjaid saatis president Ilvese toetajate hurjutustekoor. Siim Kallaselegi oli suureks pettumuseks, et aus inimene pidi 10 miljoni afääris kohtu alla minema.

Maavanem Trašanovi ja mupo juhi Järviku, aga ka Villu Reiljani süüdimõistmine on sünnitanud pigem küsimuse: miks ainult nemad? Sest on raske uskuda, et õigusnormidest hälbitakse poliitilisel skaalal ainult tsentrist vasakul. Kas aga poliitikute rahalaenamise ja varade vormistamise skeemid on ikka vettpidavad või tagab neile joki eliidi ringkäendus? Hammasrataste vahele satuvad üksnes need, kes parasjagu ebasoosingus või kel puudub jõuõlana kompra teise poole vastu. Kas peetaks Eestis kinni mõni juhtpoliitik pelgalt mõne lihttöötaja või prostituudi kaebuse põhjal? Või tähendab plekita renomee ja väärikas positsioon automaatselt ka seda, et juurdlust alustada polegi tarvis ning kaheldakse pigem kaebuse esitanu vaimses tervises?

Märkmed: