Eelmisel nädalal toodi Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliinikusse kolm haiget, kes olid saanud puugilt hammustada. Patsientide seisund on närvikliiniku juhataja Toomas Asseri sõnul liialdamata üliraske.
«Eripärane on see, et on kolm juhtu ja kõik raskes seisus, natuke kergemat vormi polegi,» rääkis professor Asser. Samas ei saa tema sõnul teha lõplikku järeldust, kas tänavu on puugid eriti mürgiseks ja ohtlikuks muutunud.
«Kõik siiski varieerub ja ei saa öelda, et nad eriliselt mürgised on. Aga reaalsus on see, et nad on olemas,» ütles Asser. Kaks puugilt hammustada saanud haiget toodi närvikliinikusse Valgamaalt ja üks Võrumaalt.
Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuses on tänavu viibinud intensiivis üks puugihammustusega patsient, Tallinna lastehaiglas sel aastal puugihammustuse juhte pole olnud.
Puugid võivad endas kanda puukentsefaliidi, erlihhioosi ning puukborrelioosi viiruseid või baktereid. Puukborrelioosi haigestumise juhtumeid tuvastati Eestis 2008. aastal 1423 ja mullu 1787. Kui eelmise aasta kolmel esimesel kuul esines 137 borrelioosi juhtumit, siis tänavu samal ajal 129.
Muhu fenomen
Eestis levib borelioos enim Saare maakonnas, kus aastas haigestub keskmiselt 362 inimest. Suurimaks koldeks on aga Muhu saar, tänavu on seal borrelioosi haigestumisi Muhu Perearstikeskuse juhataja Lea Uutsalu sõnul 25 ringis.
«25 juhtu on ka ikka üsna palju, aga tänavust aastat ei saa võrreldagi ülemöödunud aastaga ja õnneks väga hullusid juhtusid praegu pole olnud,» rääkis Uutsalu. Siiski on ta märganud, et sel aastal on borrelioosi haigestunutel keskmiselt raskeid liigesehaiguste põletikke rohkem kui eelmistel aastatel.
Kui entsefaliidi vastu on ennast võimalik vaktsineerida, siis borrelioosi vastu mitte. Seetõttu on ka entsefaliiti haigestunute arv hoopis väiksem. «Entsefaliidi juhte tuleb meil aastas ette ainult 7–8,» tõdes Uutsalu.
Erandiks on Muhumaal tänavu see, et kui tavaliselt leiab puuke suvel ja kevaditi, siis sel aastal nakatusid inimesed borrelioosi ka jaanuaris ja veebruaris. Nimelt sureb puuk siis, kui väljas on külmakraadid ja vähe lund. Tänavune talv oli aga lumerohke ja puukidel oli lume all hea pesitseda. «Siis tõid kassid või koerad nad tuppa,» selgitas Uutsalu.
Ka perearst ise põdes borrelioosi läbi ja nii hullusti, et oli koguni rääkimisvõimetu – borrelioos tekitas Uutsalul lõualiigese põletiku. «Rääkida ei saanud üldse, nüüd on juba enam-vähem,» sõnas ta. Puugi sai perearst möödunud kevadel ning alles äsja käis ta Tartus lisaravikuuri tegemas. «Äkki sain uue laine, sest nähud süvenesid,» arutles Uutsalu.
Puukentsefaliidi sümptomeid hakkas eelmise suve lõpus märkama Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Dr. Helluse tootesarjas kasutatava bakteri ME-3 üks avastaja Marika Mikelsaar.
Ta leidis endalt kaks puuki, kui suvitas Tartumaal Pangodis. Professor eemaldas puugid kehalt küllalt kiiresti ja desinfitseeris hammustuskoha. «Erilist hirmu mul siis ei olnud, aga suvi kulges kuidagi väga kehvasti,» meenutas ta. Naisel on kokku kümme lapselast, kellest ta suurt rõõmu tunneb, ja nood külastavad vanaema tihti.
«Mulle oli see seekord kohutavalt raske ja käisin aeg-ajalt pikutamas,» sõnas Mikelsaar. «Aga siis arvasin, et mul on seedehäired, vererõhk ja muud. Teate küll, kuidas vanainimene mõtleb – kõik halvad asjad.»
Karm pöördepunkt
Pöördepunkt tuli, kui tõusis kõrge palavik. Lõpuks oli olukord juba selline, et professor ei suutnud arvuti taga tööd tehes enam näpuga õiget klahvi tabada. Ilmnes ka tasakaaluhäire ja käte värisemine.
«Kui sellised sümptomid tekkisid, siis kogu kodune seltskond minu vastupanust enam ei hoolinud ning mind viidi Tartusse intensiivravisse,» meenutas Mikelsaar. Puugi hammustusest oli möödas umbes poolteist kuud.
Intensiivis viibis Mikelsaar mõned päevad. «Siis tundsin veel tagantjärele paarkümmend päeva ennast nõrgana, aga õnneks järelpeavalusid ega midagi sellist mul ei ole,» sõnas ta. «Käsi aga enam nii kindel vist ei ole.»
Entsefaliit võib põhjustada peavalusid ja raskemal korral püsivat halvatust. «Mulle sattus ehk mõõdukas haigustekitaja või olen ise tugeva immuunsüsteemiga,» ütles Mikelsaar. «Elu jooksul olen ju tahes-tahtmata harjutanud end paljude mikroobidega. Kogu perekonna saatsin aga vaktsineerimisele.»
Puukentsefaliit ja puukborrelioos
• Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1–2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi paraneb.
• Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
• Puukensefaliidi vastu on võimalik ennast vaktsineerida.
• Puukborrelioosi bakterit kannab kuni 30 protsenti puukidest. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või rohkem, kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.
• Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala möödudes – paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb.
• Harvem tekivad borrelioosi haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Närvisüsteemi sümptomitele ei pruugi siiski alati eelneda tüüpilist nahalöövet.
• Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.
Allikas:
www.puuk.ee