Puukentsefaliit on haigus, mida ravida ei saa, kuid mida saab edukalt ära hoida ennast vaktsineerides. Entsefaliiti nakatunu võib haiguse läbi põdeda püstijalu või koomas haigevoodis lebades, halvimal juhul lõppeb haigus surmaga.
Anu Mõistlik on tavaline 29aastane naine, kes kasvatab kodus kaheksakuust tütart. Tema lemmikhobi on orienteerumine.
Kaks aastat tagasi mais sai ta sõbra maakodus puugi, mis muutis tema elu täielikult. «Paar nädalat maalkäigust hiljem hakkasid imelikud peapööritused, kus pilt sõna otseses mõttes üles-alla kõikus,» meenutas ta.
Igaks juhuks tehtud puugitestid näitasid, et Anul on puukentsefaliit.
Viirus pole taganenud
Tervisekaitseinspektsiooni koduleheküljel on kirjas, et pärast kuni nädal kestnud vaevusi saab enamik inimesi terveks ja haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Ent nakatanutest kolmandikul võib viirus tungida edasi ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku.
Kui viirus avastati, oli Anu valmis sellekski, et haigus võib pikemaks ajaks voodisse murda. Ta teadis, et kui puukentsefaliit väga raskel kujul välja lööb, võib see viia koomasse või isegi hauda.
Et Anu on veel noor, siis lootus entsefaliit läbi põdeda püstijalu ja saavutada eluaegne immuunsus oli suur.
Paraku on Anu puhul tegemist sootuks kolmanda variandiga. Juba peaaegu kaks aastat valitseb tema veres ühtlane, üsna madal viiruse tase ja testid ei näita ühtki antikeha. «Õnneks pole enam ühtegi sümptomit, peapööritused kadusid ruttu,» ütles Anu.
Probleem on selles, et kui viirus juba veres on, ei saa vaktsineerida, sest see tähendaks viiruse juurdepumpamist ja praegune püsivalt madal tase muutuks kõrgemaks. «Kui ma peaksin saama uue entsefaliidiga puugi, juhtub põhimõtteliselt sama,» teadis Anu öelda.
Et koos vanusega kasvab tõenäosus saada uue puugiga juba ajukelmepõletik, on Anu viimase kahe aasta jooksul teadlikult loobunud orienteerumisest, mida varem harrastas.
Ühe võimaliku põhjusena, miks viiruse tase ei lange, on arst välja pakkunud, et Anul on keskmisest nõrgem immuunsüsteem.
Nüüd ongi Anul järgmine käik immunoloogi juurde, kes peab välja selgitama, mis Anu immuunsüsteemiga täpsemalt lahti on.
Paraku on see praegu vaid üks võimalik versioon, mille nakkushaiguste arst välja pakkus. Seega ühest vastust Anul pole.
Tõsiasi, et Anu veres on entsefaliidiviirus, paneb teda muretsema. «Koduaiast eemal ei julge isegi kõrgesse rohtu astuda või kui pean astuma, vaatan alati püksisääred üle ja raputan neid,» selgitab ta.
Anu meelest jääb väike hirm temaga vist seniks, kuni organism viirusest võitu saab, aga praegu on ta otsustanud kartmise lõpetada ja kas või nui neljaks, jätkata orienteerumisega. «Ma olen käinud orienteerumas nii kaua, kui mäletan, ja need kaks aastat sellest suurt puudust tundnud,» pihtis ta.
Haigus on sundinud Anu puukide kohta teavet otsima, seepärast ta teab, et lisaks sääsetõrjevahenditele on osta ka puuke peletavaid vahendeid. «Puuk on pime loom ja juhindub lõhnast, aga kui ta ei tunne higi- ega väljahingatava süsihappegaasi lõhna, siis ta külge ei tohiks hüpata,» selgitas ta.
Metsa läheb ainult kaitstult
Puugitõrjevahendid ongi selleks, et puugi tähelepanu lõhnaga hajutada.
Anu ütles, et praegu on tema enesetunne keskmine, aga seda pideva magamatuse tõttu. Ravi kui selline entsefaliidi vastu ju puudub, haigusest aitavad võitu saada puhkus ja vitamiinid.
Puhkuseks Anul praegu aega pole, sest kasvatab kodus kaheksakuust tütretirtsu, kes pole veel õppinud õhtust hommikuni magama ja vajab ema tähelepanu ka öösiti. «Aga ma usun, et ühel hetkel läheb olukord paremaks, ja loodan, et siis hakkab ka viirus kaduma,» lausus ta rõõmsameelselt.
Kui Anu lapseootele jäi, oli ta viirusest täiesti teadlik, aga arst ütles, et viirus last ei kahjusta, ja lapseootus kulges õnnelikult.
Küll aga mõjus rasedus viirusele Anu kehas, mille näitajad sel ajal suurenesid.
Anu ei jõua ennast ära kiruda, miks ta ometi õigel ajal kaitsesüsti ei teinud, mistõttu soovitas kõigil teistel seda kindlasti teha. «See oli kõige puhtamal kujul laiskus ja usk, et ega see minuga ei juhtu,» märgib Anu.
Puugihaigused ja kaitsesüstimine
Puugid levitavad nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta süstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiini pole. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi. Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu võiks alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marjahooaja algust. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini.
Puukentsefaliidivastane kaitsesüstimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.
Iga kolme aasta tagant on taas vaja teha üks kordussüst. Umbes 95 protsenti kaitsesüstitutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.
Allikas: tervisekaitseinspektsioon