Terviseameti andmetel on puukborrelioosi nakatumise tase võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, kahe kuuga nakatus borrelioosi 97 inimest, mullu samal ajal aga 106 inimest.
Jaanuaris nakatus borrelioosi 49 ja veebruaris 48 inimest. Mullu jaanuaris oli nakatunuid 65 ja veebruaris 41.
Puukentsefaliidi juhtumeid arstid tänavu tuvastanud ei ole. Ka mullu ei esinenud aasta esimestel kuudel entsefaliiti. Mullu tuvastasid arstid esimese entsefaliiti nakatumise juhu mais.
Puukborrelioosi haigestumine vähenes mullu 32,9 protsendi ning puukentsefaliiti nakatumine 28,8 protsendi võrra. Kokku registreerisid meedikud mullu 1546 borrelioosi ja 178 entsefaliidi juhtu.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem, ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.
Eesti: Puukborrelioosi on tänavu nakatunud sadakond inimest Kirjutab Postimees
Eestlased Eestis | 11 Mar 2013 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
