www.DELFI.ee
See võib tunduda talve tingimustes võimatu, aga tegelikult pole siin midagi erakordset - puukborrelioosi on selle aasta kahe kuuga registreeritud juba 106 korral.
"Borrelioosi registreeritaksegi aasta ringselt, lihtsalt sageli jõuavad inimesed arsti juurde muude vaevuste tõttu, mis hiljem osutuvad puugihammustuste tagajärjeks," selgitas terviseamet.
Jaanuaris registreeriti puukborrelioosi 65 korral ning veebruaris oli 41 borrelioosijuhtu. Mullu samal ajal vastavalt aga 50 ja 37 juhtu.
Eelmis aasta statistikast on näha, et borrelioosijuhtude arv hakkas kiiresti kasvama suvekuudel. Nii augustis, septembris kui oktoobris registreeriti üle 400 juhu. Kokku 2011. aastaga aga 2303 borrelioosijuhtu ning aasta varem 1721 juhtu.
Terviseamet soovitab jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.
Vaktsineerimiskohtade ja maksumuse kohta annavad teavet perearstid.
Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on + 5-7 kraadi.
Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Eesti: Puukborrelioosi on tänavu registreeritud juba 106 korral DELFI
Eestlased Eestis | 26 Mar 2012 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
