Raadiosaade siit: http://uueduudised.ee/uudis/ee...
18.02.2018 Uued Uudised
Martin Helme
Audioesitaja
Helitugevuse suurendamiseks või vähendamiseks kasuta nooleklahve üles/alla.
Pühapäevases Tre ja Pereraadio saates “Räägime asjast” võtsid EKRE esimees Mart Helme ja Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme taas ette süvariigi teema ja seda ühe esimese lugemise läbinud seaduseelnõu valguses.
Sel nädalal oli Riigikogus arutlusel eelnõu, mis käsitleb prokuratuurile eeluurimistähtaegade kehtestamist kriminaalmenetluses, selle algatajateks olid saadikud erinevatest erakondadest, sealhulgas ka EKRE-st, ja ettekandjaks oli Igor Gräzin.
“IRL ja Vabaerakond olid eelnõu kõige vihasemad vastased, nad sisuliselt kaitsesid süvariigi tegutsemist justiitsvaldkonnas teistimõtlejate ja teatud poliitiliste jõudude tasalülitamiseks,” väitis Mart Helme.
Uurimine ise on kui karistus
EKRE saadikud rääkisid Riigikogu saali kõnetoolis pikemalt kallutatud organist ehk prokuratuurist ja temaga seotud ametkondadest nagu kapo ja politsei, kes muudavad ka uurimisprotsessi karistuseks. Martin Helme kutsub inimesi minema Riigikogu kodulehele ja lugema stenogramme. “See on õõvastav, kuidas prokuratuur tegeleb aastate kaupa inimeste pealtkuulamise, jälitamise või süüdistavaks pidamisega, kuid kohtuni ei jõuta, sest kaasust pole, inimene aga ruineeritakse rahaliselt, hävitatakse tema maine ja rikutakse tema närvid, ” rääkis ta.
Tihti venivad ka kohtupidamised pikaks, nagu oli maadevahetuse puhul, aga sageli kohtusse asi ei jõua, sest on üles ehitatud väga hõredale pinnale. See võib olla tellimustöö või on eesmärgiks saada põhjus inimese jälgimiseks. Mart Helme selgitas, et jälgimise aluseks on teatud ringkondade soov saada teada, mida ebameeldiv inimene teha kavatseb, nagu näiteks oli USA-s Trumpi puhul. Keegi võetakse poliitilistel põhjustel käsile, olgu see siis Keskerakonna liider, mõni muu poliitik või ühiskonnategelane, ja fabritseeritud ettekäänetel saadakse prokuratuuri taotlusel kohtult nõusolek tema jälitamiseks.
Eestis harrastatakse justiitsmõrvu
Seda õigust uuendatakse aegajalt, seda tehakse aastate kaupa, kuni leitakse mingi nüanss, millega saadakse õigus võtta inimene pideva jälgimise alla. Seejärel algatatakse kasvõi mingite lausejuppide põhjal eeluurimine, mis kestab aastaid, enne kui jõuab kohtusse, ja ka kohus venib aastatepikkuseks, sest keegi haigestub kogu aeg ja kohtualune ruineeritakse nii rahaliselt kui hingeliselt, talle tehakse igasuguseid tõkendeid. Seda kõike teebki Eest süvariik, et ebameeldivaid inimesi hävitada.
Martin Helme nimetab seda justiitsroimaks ehk kuriteoks justiitsvahenditega. Ta meenutas EKRE kohtuasja Juhan Aarega, mis kestab neli aastat ja pole esimesest astmest edasi jõudnud. Martin Helmel on jutustada oma lugu kohviku pankrotiga, kus tema vastu algatati tema teadmata uurimine, mille jooksul kuulati teda pealt, loeti meile jne.
2009. aastal oli Martin Helme europarlamendi valimistel üksikkandidaat, sel ajal oli tohutu protest suletud nimekirjade vastu ja üksikkandidaadid seetõttu edukad. Martin meenutab, et Indrek Tarand oli ülipopulaarne, sest ta esitas alati pisut enne Martinit neid mõtteid, mida tema oli välja mõelnud ja meeskonnaga läbi arutanud, olles seega kogu aeg Martinist samm ees ja saavutades tema pealtkuulatud ideedega populaarsust. Ka Riigikogu valimistel oli sama lugu, seejärel aga sai Martini jälgimise tähtaeg lihtsalt otsa.
“Kogu see aeg käib õngitsemine, et äkki ta teeb midagi, millega saab tema vastu asja algatada ja ta vahele võtta,” selgitas Martin Helme. Tema kinnitusel puudub praegu prokuratuuri üle järelvalve ehk ta ise valvab enda järgi.
Prokuratuuril on privileeg valvata iseennast
Mart Helme nimetab selliseks priviligeerituks ka valimiskomisjoni, kes samuti enda järele valvab ja kelle tegevusse keegi ei sekku. “Näiteks e-valimiste materjalid hävitatakse mõne päeva järel, kõvakettad pressitakse känkraks ja pärast ei saa keegi kontrollida, kuidas Reformierakond sai e-valimistel üle 40% hääli,” meenutas ta.
Martin Helme ütles, et poliitilist järelvalvet prokuratuuri üle pole ollagi, kuid eelnõu vastased ütlevad, et seda ei tohtivatki olla. “Prokuratuur on riiklik süüdistusasutus ja see elab oma elu, ja nagu ma ka arutelus küsisin — kust siis tuleb nende legitiimsus?” märkis Martin Helme. “Millisel õigusel nad seisavad, et saavad kontrollida inimeste elu üle, kus on poliitiline kontroll nende üle?”
Martini sõnul ongi uus eelnõu rajatud sellele, et tähtaegu lühendada, esialgu kolm kuud, vajadusel veel kolm lisaks ja siis erivajadusel veel kolm, aga mitte üle 9 kuu. “Kui selle aja jooksul pole suudetud süüdistust esitada, siis kas õppige tööd tegema või jätke inimesed rahule,” ütles Martin Helme.
Eelnõu läbis esimese lugemise Martini sõnul seetõttu, et Keskerakonnale polnud seda vaja selgitada, neil on see kogemus olemas, küll aga oli vaja selgitada RE-le ja IRL-ile, kõige hullemad aga olid vabaerakondlased, kes rääkisid lausa ebareaalset juttu agressiivses toonis.
Reformierakond poliitilises elus sisuliselt ei osale
Mart Helme lisas, et arutelust oli eemal Reformierakond, kes üldse hoiab diskussioonidest kõrvale, ja ta paneb inimestele südamele, et kui näiteks Postimees räägib sellest, kui kõva tööd teevad reformierakondlased parlamendis, siis ärge uskuge, see ei vasta kuidagi tõele – selle erakonna fraktsioonis valitseb kaos ja fraktsiooni juht Jürgen Ligi ei tule omadega toime. Ainus tõsine opositsioonierakond on EKRE, sest Vabaerakonna tegemistest ei saa enam keegi aru, RE aga valmistub oma kongressiks, tegemaks Kaja Kallasest vapilooma, kellega minna e-valimisi võitma. Ka Tallinna volikogu tööst oravad eriti aktiivselt osa ei võta. Martin Helme ütles, et reformikaid pole ei nende endi ega teiste eelnõude hääletamise ajal sageli isegi saalis.
Helmed meenutavad, et kõige rohkem oli eelnõu vastu endine politseiameti ja kapo peadirektor Raivo Aeg, kelle ajal tegutses viljakalt ka riigireetur Dressen, tegeledes rahvuslaste vastase jälitustegevusega. “Ja see mees süüdistab meid veel selles, et me tahame õigusorganid viia nõukogude aega,” pahandas ta. Martin Helme meenutas ka Aegi süüdistusi õigusorganite solvamises, laimamises ja alandamises, “Kui tema arvates on alandav see, et prokuratuurile kehtestatakse seadusandja poolt mingid reeglid, siis ta ei ole aru saanud, et see ongi seadusandja asi, anda täidesaatvale võimule raamid ette, ja seega Raivo Aeg demokraatiale ohtlik inimene,” arvas Martin Helme.
Võimude lahusus tähendabki kontrolli
“Kõik, kes räägivad sellest, et kohut, prokuratuuri ja politseid ei tohi kontrollida, apelleerivad võimude lahususele, aga tegelikkuses on see vastupidi, võimude lahusus tähendabki seda, et Riigikogu ehk seadusandja annab ette raamid, mille piires võimu lahusharu tegutseb, aga täna võtab see haru hoopis seaduste loomise ja tõlgendamise enda kätte, nagu me näeme, või muudavad nad seadused JOKK-süsteemiks,” rääkis Mart Helme ja Martin meenutas, kuidas advokaadidki imestasid, kui tema puhul algatati kriminaalasi varade kantimise kohta vaid kahe tšeki peale.
Isegi läbiotsimisega alustati alles siis, kui telekaameramees oli politseile öelnud, et valgus on paigas, mis näitab, et meedia telliti just selleks kohale. “Terve Eesti on selliseid juhtumeid täis ja kui me tahame mingidki reeglid kehtestada, on Riigikogu järsku täis inimesi, kes karjuvad, et me tahame dikatuuri kehtestada,” ütles ta.
Eelnõuvastased “eksperdid” on ise jõustruktuuridest
Mart Helme rääkis, et eksperdid, kes olid eelnõu vastu sõna võtmas, on ka ise pärit kapost ja prokuratuurist. “Kes ikka tahaks, et tema sigatsemisi paljastataks,” nentis ta. Martin Helme meenutas Aegi sõnu, et prokuratuur peab kuritegude ohvreid kaitsma ja kurjategijaid jälitama, aga eelnõuga tahetakse nende käsi siduda. Martin vastas tookord, et paraku on ka inimesed, keda pole süüdi mõistetud, keda isegi ei viida kohtusse, seega riigivõim uurib ja kuulab pealt süütuid inimesi, keda ei kaitse keegi.
“Kui keegi paneb kahtluse alla meie nulltolerantsi kuritegevuse suhtes, siis peab ütlema, et me oleme ka ainus erakond, kes tahab vältida politseiriigi ehitamist,” ütles Martin Helme.
“Me ei taha sekkuda võimude lahususe põhimõtetesse, aga me näeme, et sinna sekkutakse, näeme, kuidas kohtud, kapo ja uurimisorganid on pandud täitma poliitilisi tellimusi ja me tahame seda välistada,” lisas Mart Helme.
“Täitevvõim allub seadusandlikule võimule,” täpsustas Martin Helme. “See on meie põhiseadusega paika pandud ja kui me ei tohi isegi seda teha, siis viskame kogu õigusriigi aknast välja ja tunnistame, et me elame tugevama õigusega maal – meie EKRE-s oleme selle vastu,” lõpetas ta.
