Üks Kanada eestlane armastas eesti rahvamuusikat. Ta hobiks oli rahvaliku muusika kogumine ja selle katalogiseerimine. Ütles, et tal on vast täielikem sellise muusika kollektsioon. Tahtis selle pärandada oma kodumaakonna muuseumile. Siis tuli ta surm ja naise surm selle otsa. Kogutu kanti laiali, hävis. See kõik oleks olnud välditav, kui mees oleks ise pärandusasjad oma soovitud kohta lähetanud. Ja kas muusika saatmine maakonnamuuseumi olekski olnud kõige õigem? Selliseid juhuseid on kindlasti palju. Meie kultuurivara võib oma teekonna lõpetada prügimäel või siis oksjonite kaudu kusagil odava kraami kauplustes. Siin siis ka selle artikli kirjutamise tagapõhi. Vaatleme Eesti raamatukogude ja nende arhiivide olevikuseisu ja nägemusi tuleviku osas. Eesti Rahva Muuseumi kohta on mitmeid artikleid ajalehtedes ilmunud.
Eesti Rahvusraamatukogu Tallinnas on välja andnud värske 238-leheküljelise teose „Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis 1991—2001“. Koostaja Anu Nuudi. Faktirikkas raamatus rõhutatakse murrangulisi olukordi raamatukogunduses sellel perioodil. Algas minekuga rangelt kontrollitud kommunistlikust ajastust vabasse demokraatlikku ühiskonda, siis poliitilised muudatused valitsustes, ebakindlus riigi ja rahva elus, vaesus, sageli ebakompetentsed ja mitteküllaldased arhiivinduse reeglid, ühtlasi finantseerimise puudumine jne. Igas artiklis on eriti rõhutamist leidnud raha vähesus efektiivseks tööks. Ka oli raamatukogutöötajate ettevalmistus uude ühiskonda minekuks mitte piisav. Elektrotehnika ja internet eriti on põhjustanud suuri muudatusi. Euroliitu minek tähendab ka raamatukogundusele veel palju uusi muudatusi.
Täna on Eestis 1220 raamatukogu, milledest 585 rahvaraamatukogu üle riigi, 542 kooliraamatukogu, 93 eriala- ja teadusraamatukogu, 11 teaduslikku keskraamatukogu ja 3 neist arhiivraamatukogu — Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu. Neisse on paigutatud paljude loovisikute isiklikud arhiivid. RR-s on ka Eesti Komitee, Eesti Rahvusnõukogu ja pagulaseestlaste organisatsioonide arhiive, kaasa arvatud skautide omi. Märkimist leiab Kanada, Rootsi, Austraalia ja teiste maade väliseestlaste panus rahvusraamatukogude täiendamiseks.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu töörühmad on välja töötanud automatiseerimise, kogude, liigitamise, märksõnastamise, täienduskoolituse ja teisi dokumente. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb teadus- ja erialaraamatukogude ning rahvaraamatukogude direktorite nõukogu. Teadusraamatukogude intosüsteemi väljaarendamisel on tähelepaneva panuse andnud Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Rahvusraamatukogu on juhtivat osa etendanud mitmesuguste teadusseminaridega. Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna juurde on loodud programm diplomi ja bakalaureuse kraadi omandamiseks infotehnika rõhuasetusega. Selliselt loodetakse edendada kultuurielu paikkondades, infovara korrastamist, süstematiseerimist ja vahendamist. 2000/2001 õppeaastal õppis infosüsteemi vahendamist TP-s bakalaureuse õppes 133 üliõpilast, diplomiõppes 129 üliõpilast, 16 magistranti ja 5 doktoranti. Ka Viljandis on Kultuurikolledzh raamatukogundusliku haridusülesande täitmiseks.
Eestis on raamatute ost läinud väga tugevasti alla, kuid trükiste arv on juba üllatavalt kõrge, umbes 3000 trükist aastas!
Tallinnas oli allakirjutanul võimalus Rahvusraamatukogu arhiiviosakonnaga küllaltki pikalt tutvuda tänu osakonnajuhataja Anniki Vahkali abile. Kahjuks pole selle kõige pikemaks kirjelduseks aga enam ajaleheruumi. Ütelda aga tuleb, et kogu arhiivi suuruseks on 422,4 ruutmeetrit, hoiutingimused on väga head ja ainult väike osa sellest pinnast on kasutusel. Arengupotentsiaal selles eesti kultuuri markantsemas ehituses on aga suur. Kuigi RR teatud funktsioone hakkas täitma juba 1918, valmis aga hoone alles 1992. Kasutagem siis neid võimalusi ka väliseestlaste teatud materjalide sinna saatmiseks, et õppiv Eesti noorus ja uurijad saaksid rohkem tutvuda ka nende inimeste eluteede ja pürgimustega, keda olukorrad oma kodumaalt eemale on viinud.