26. septembril Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (EÜSL)tähistas ajalehe Eesti Rada 70. sünnipäeva. Pidu toimus sügiseselt päikselises Kölnis ja meelitas kokku üle kahesaja austaja üle Saksamaa ja kaugemaltki.

"Radu ja teid on palju. Nad kulgevad põhja ja lõunasse, läände ja itta. On radu kergesti käidavaid, on ka raskeid ja vaevalisi. Nad kulgevad otse, sirgjoones, kuid on ka täis kõverikke. Samuti on palju sihtkohti, kuhu rajad viivad. Meie eestlased siin, võõral pinnal, käime siiski oma rada, oma Eesti rada!"

Need on read esimesest Eesti Raja numbrist, mis ilmus 29. septembril aastal 1945 põgenikelaagris Augsburgis ning just sellele lehele kuulub vanima järjepidevalt ilmunud väliseesti ajalehe au.

Selle au ja uhkuse väärikaks kandmiseks korraldas EÜSL väga mitmekülgse ja eestimeelsusest- ja keelsusest kantud peo, mis külalistele vägagi korda läks. (Tagasisidet koos põhjalikuma pildigaleriiga saate lugeda Eesti Raja järgmisest, 853. väljaandest – toim.)

Peo alustuseks lauldi Aita Sibula klaverimängu saatel Eesti Vabariigi hümni ja seejärel võttis sõna EÜSLi esimees Maie Kisis-Vainumäe, kelle initsiatiivil EÜSLi sügispidu Eesti Raja sünnipäeva auks korraldati. Ta avaldas heameelt, et eestlased on üle Saksamaa ja ka naabrusest kohale sõitnud ja avaldavad nõnda Eesti Rajale ja selle püsimisele paberajalehtedele keerulisel ajal toetust.

Oma toetuse ja sünnipäevaõnnitlused Eesti Rajale olid teele pannud ka mitmed EÜSLi häälekandja "väiksemad vennad", nagu end ise tituleeriti, – veebileht Estonian World Review, Inglismaa eestlaste leht Eesti Hääl.

Järgmisena said sõna piiskop Tiit Salumäe ja E.E.L.K. Saksamaa praostkonna õpetaja Michael Schümers. Piiskop Salumäe rääkis, et eestlased on aegade jooksul pidanud omavahelist suhtlemist ja ühendust väga tähtsaks ning ta avaldas lootust, et Eesti Rada suudab edaspidigi olla selleks sillaks, mis eestlasi üle suure Saksamaa ühendab ja kokku viia aitab.

Ilus seos, mis piiskop oma sõnavõtus meelde tuletas, oli tähelepanu juhtimine Eestile kui Maarjamaale. (Tänavu möödub 800 aastat Eestimaa pühendamisest Neitsi Maarjale, mida esimest korda kinnitas paavst Innocentius III 800 aastat tagasi Roomas ja mis on olnud üks varasemaid pühendamisi katoliku kiriku ajaloos.)

Piiskop kõneles: "Sellest, et eestlased õppisid enne Neitsi Maarjat tundma kui Kristust, kõnelevad meie lipuvärvid: ühendus taeva, maa ja igaviku vahel." Need sõnad sobisid väga hästi sellele läbinisti Eesti üritusele ning panid nii mõnegi silmapaari heldimusega meie sinimustvalget kiikama, saama kindlust ja tuge neist värvidest.

Enne peo kultuuriprogrammi sai sõna Eesti Raja toimetaja Karin Aanja, kellel ka omamoodi väike juubel seekord pidada: ta toimetab ajalehte 10. aastat ja just nüüd sai selja taha 55. numbri koostamine.

Oma sõnavõtus ei keskendunud ta mitte statistikale ega lehe ajaloole, millega huvilised saavad tutvuda Eesti Raja eelmise toimetaja Urmas Paidre artiklist "60 aastat Eesti Raja esimese numbri ilmumisest", mis on kättesaadav näiteks EÜSLi kodulehel, vaid pigem lehe ja väliseestluse kaardistamisele praeguses maailmas.
Karin Aanja leidis, et eesmärgid, miks lehte 70 aastat tagasi tegema hakati ja miks seda praegu tehakse, pole kuigivõrd muutunud. Viidates professor Perandi sõnadele, mis trükitud esimese Eesti Raja esilehel, tuleb ka praegustel väliseestlastel valida oma rada. "Tänapäeval ei loe mitte riik, kus elada, vaid loeb, kuidas elada. Kas sulanduda massi või täita ükskõik kus kohas maailmas eestluse lassi... Ja siin seda lassi ehk lähkrit täidetakse," rõõmustas Aanja Saksamaa aktiivsete eestlaste üle, kes hea meelega ka lehele oma tegemistest teada annavad. "Heaks eestlaseks saab alles Eestist väljaspool elades," meenutas ta ühe lehe kaaskirjutaja mõtet, mis igat uut numbrit tehes toimetajale mõtteisse veereb.

Karin Aanja avaldas lootust, et ajaleht saab pidada ka 75. ja ka 100. sünnipäeva, nagu Eesti riiki seda peagi teeb, ning rõhutas ajalehe väärtust Saksamaa eestlaste ühingu kroonikana.

Toimetaja sõnavõtule järgnes meeleolukas kultuuriprogramm, mille alustaladeks olid Saksamaa eesti koolide tublide laste etteasted.
Frankfurdi Eesti Kooli teatritrupp esitas etüüde Andrus Kiviräha jutustuste "Vedur tuleb appi" ja "Presidendi kinnas" ainetel. Vahva huumori edasikandmisega said lapsed kenasti hakkama ja oli näha, et juhendaja Eha Sallalt on õpitud muudki kui seda, kuidas õigesti istuda ja astuda.

Kölni ja Müncheni Eesti koolide pisikesed lauljad esitasid mitu eestikeelset viisi, millest Kristiina Ehini sõnadele kirjutatud populaarne "Kauges külas" õhtu jooksul ühislaulmise käigus veel mitu korda üles võeti.

Alles oma teist etteastet pidav Luksemburgist kohale sõitnud eesti naiste punt Meloodilised Tordid Anneli Akna juhendamisel üllatasid oma professionaalsusega ning panid nii mõnegi mõtlema, kust küll taoline harilikule eestlasele küllaltki vähe omane energia ja sära võetakse. Pea samas koosseisus esines ka naisrahvatantsurühm Laiali, juhendajaks Mari-Liis Kivioja. Luksemburgi naistele ei jäänud alla ka Kaupo Kitsingu juhendamisel tuule tiibadesse saanud Hamburgi Pääsukesed, kelle eestvedamisel ka publik jalad kõhu alt välja sai.

Peoõhtut juhtis, modereeris ja tõstis külaliste tuju laulev näitleja Meelis Sarv Pärnust. Õhtujuht kuulutas välja ka loterii, mille õnnestumisse andis suure panuse EASi Hamburgi esindus – võitude laualt võis leida kodumaist käsitööd kadakapuidust võtmehoidjatest-ehetest kuni kootud karupüksteni välja. Loterii peaauhinna, rahapuu koos viljade ehk 200 euroga, võitsid Müncheni Eesti Kooli lapsed, kes kindlasti selle summa abil mõne toreda ürituse omakeskis saavad läbi viia. Sügispidu toetasid rahaliste annetustega ka mitmed staažikad EÜSLi liikmed. Uurida sai ka väljapanekut Eesti Raja vanematest aastakäikudest.

Parema söögiisu tekitamiseks ning pärast mitmekülgset einet Rootsi lauas sai öötundideni tantsu keerutada Saksamaa rahva rõõmustamiseks juba mitmeid kordi kohale toodud ansambli Kukerpillid rõõmsa ja igihalja muusika saatel, mille vahele peo üks aukülalistest, vanim peokülaline 94aastane Linda Pärtel laulis oma kauni häälega eestlaste seas Tarmo Pihlapi poolt kuulsaks lauldud laulu "Valgeid roose". Üllatusvärinaid jagus õhtu jooksul veel mitmeid ja mitmeid, millest üritusest osavõtjate abiga soovime ka järgmises lehenumbris kirjutada.

Igal juhul sai selle toreda Saksamaa eestlasi ühendava sügispeoga – nii meeleolukalt ja südamlikult – ajalooline tähis Eesti Raja jaoks ajaloo kroonikatesse püsti pandud.
ER

Märkmed: