Augusti keskel Kaarma vallast leitud ligi tuhande mündiga rahapada osutus Eesti väärtuslikumaks aardeleiuks, kuna selle maksumus küündib miljoni kroonini.
“See aardeleid on väärtuse poolest suurim, mis viimaste aastate jooksul leitud,” kinnitas muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut Meie Maale.
Tema sõnul määras ekspertkomisjon enam kui 900 hõbemündist koosneva rahapaja väärtuseks miljon krooni. Seaduse järgi kuulub sellest pool leidjale.
Sellele, et tegu on ainulaadse leiuga, viitab ka see, et muinsuskaitsjad küsivad valitsuselt esimest korda leiutasu maksmiseks raha. Seni on suurim muinsuskaitseameti poolt leidjale makstud summa olnud 50 000 krooni ehk kümme korda väiksem.
“Selle aarde omapära on see, et müntide turuväärtus on suurem kui ajalooväärtus,” selgitas Ants Kraut. “Muidu on tavaliselt vastupidi. Minu praktikas on reeglina olnud peamine just ajalooline väärtus, mida aga ei saa hinnata.”
Kuigi eksperdid pole lõplikke tulemusi veel avalikustanud, on teada, et Rootsi ja Saksa päritolu mündid pärinevad valdavalt 17. sajandi teisest poolest. Kõige noorem münt on 1710. aastast ehk Põhjasõja perioodist ning ajast, mil Eesti ala läks Vene riigi koosseisu.
Ajaloolist väärtust leitud rahapajal suurt ei ole, sest ta ei anna teadmisi, mida ajaloolased juba varasemast perioodist ei teaks. “Põhjasõja aeg on üldiselt hästi teada, arvestades, et vaata et veel mõned veteranid on elus,” viskas Ants Kraut nalja.