Võistlusele saadetud 24 kavandist valiti lõppvooru viis. Lõpliku otsuse tegi muuseumi, Tartu kõrgema kunstikooli ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu moodustatud þürii. Suure häälteenamusega tunnistati võitjaks Anu Raud. Tema kavand oli ka kõige otsesemalt muuseumiga ja sellele aluse pannud vanavara kogumisega seotud.
Fragment Anu Raua kavandist “Jäljed", mis võitis Eesti Rahva Muuseumi 100. juubeliaasta vaibavõistluse. Arhiivifoto.
Kogujate mustrijäljed
Võiduvaip tuleb panoraamselt horisontaalne ning iseseisvusele ja vabadusele vihjab see, et vaip on nagu riigilipp jagatud kolmeks.
Alumise osa jäljemustrid on valged. Kunstniku kujutluses on seal Jakob Hurda, Ilmar Mannineni, Kristjan Raua ning paljude teiste kogujate saapa-, vildi- ja kalossijälgi, ka mõne eakama koguja kepijälgi ning nende teekaaslastest loomade ja lindude jälgi.
„Seal on veel mitmesuguseid ilusaid mustrijälgi, mille inimesed oma tegevusega maa peale maha on jätnud,“ selgitas Anu Raud.
Jäljed suunduvad vaiba keskmisele kolmandikule, tõelisele vanavarakorjajate marjamaale, kus on külad, talud ja vanavaraline varandus ümberringi. Keskmise osa mustrid on mustad ja tumehallid, viidates pikale pimedale, hingedeajale ja tõsielulisele argipäevale.
Viimase kolmandiku mustrid on sinised — pidulikud, helged ja avarad.
„See on taevas rändmustrite parvedega. Need mustrid lendavad ja rändavad ümber maailma ringi, maanduvad kusagile jalgu puhkama. Neid tullakse uudistama ja vahel võetakse omaks. Nii võimegi leida üle maailma eri paigust sugulasmustreid,“ rääkis kunstnik. „Meie lapsed lähevad laia maailma õnne otsima, võtavad eesti mustri kaasa ja tulevad loodetavasti natuke muudetud mustriga koju tagasi.“
Sees soojus ja inimkäe puudutus
Võistluse algataja ja þürii liige, Eesti Rahva Muuseumi teadur Vaike Reemann ütles, et Anu Raua vaibas on väga palju sümboleid ja lugusid, mis on seotud muuseumi ja eesti rahvaga.
„Juba töö pealkiri viitab kogumisele ja selles on terve hulk kõnekaid motiive. Et vaip saab juubelipidustuste saatjaks ja taustaks, peaks tema kujundikeel 100. aastapäeva kaunistama, iseloomustama ja avardama ning seda ta ka teeb,“ kõneles Vaike Reemann.
Ta tõstis esile sedagi, et tegemist on gobelääniga, milles on varjul vaiba soojus ja inimese käe puudutus.
Omamoodi sümboolseks pidas Vaike Reemann seda, et võitja kuulutati välja muuseumi 99. aastapäeva tähistamisel Tartu Ülikooli raamatukogu saalis Mall Tombergi võimsa gobelääni taustal.
Neli meetrit lai ja 180 sentimeetrit kõrge vaip peab valmis saama tuleva aasta algul.
MUUSEUM
Eesti Rahva Muuseum asutati 1909. aastal Tartus ning pühendati meie suurima vanavarakoguja Jakob Hurda mälestusele.
Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale, esmatähtsaks peeti vana kaduva talurahvakultuuri talletamist.
Praegu on muuseumi kogudes 134.315 eset, lisaks käsikirjalised arhiivid ja suur fotokogu.
Raadil mõisas paiknenud muuseumihoone pommitasid venelased puruks ja nüüd on see laiali Tartu linnas. Peatselt alustatakse väga huvitava arhitektuurilise lahendusega uue muuseumihoone ehitamist Raadile.