Anneli Ammas

Eesti ja Läti juhivad konkurentsitult maailma edetabelit rahvaarvu juurdekasvu negatiivse näitaja osas, selgus eile esitletud rahvusvahelise lastekaitseorganisatsiooni UNICEF-i uuringust.

Eesti rahvastik väheneb aastas 1,4 protsendi võrra, Läti rahvaarv 1,3 protsendi võrra aastas.

Samas uuringus sisalduvas laste olukorra kehvust näitavas järjestuses on Eesti aastaga tõusnud 17 koha võrra ja on 195 maailma riigi seas 147. kohal. “See on päris hea näitaja,” ütles UNICEF-i Eesti esindaja Toomas Palu.

Arvestust peetakse alla 5-aastaste laste suremuse järgi. Kui veel 30 aastat tagasi suri enne 5-aastaseks saamist 52 last tuhandest, siis nüüd 12. Leedus on see näitaja parem ja Lätis veidi kehvem. Alakaalulisi lapsi sünnib Eestis sama vähe kui lääneriikides – 4 protsenti. Samas näitab uuring eestlaste pisut suuremat kihistumist võrreldes teiste Balti riikidega. Viimase kümne aasta jooksul on rikkamate inimeste eluolu muutunud 45 protsendi võrra paremaks, vaesemate inimeste elu on paranenud 18 protsenti. Leedus ja Lätis on need vahed väiksemad.

Vaeste osa elanikkonnast on Balti riikides ühesugune ehk 2 protsenti. “Eestis elab 26 000 inimest, kes võivad päevas kulutada alla ühe dollari ehk alla 13 krooni,” ütles Palu. 2002. aastal oli Eesti riiklik siseprodukt ühe elaniku kohta üle 53 000 krooni, Leedus 47 500 ja Lätis üle 45 000 krooni. Kõige valulisem on eestlaste jaoks HIV-positiivsete ja aidsi haigestunute suur hulk, üks protsent 15–49-aastaste hulgast. Leedus on see number ainult 0,1 protsenti ja Lätis 0,6 protsenti. Palu täpsustas, et Leedu andmed on viimasel ajal halvenenud. Palu sõnul paistab Eesti maailmas silma hea haridustaseme ja kindlasti ka interneti kasutajate hulga poolest.

Kirjaoskus on Eestis selle uuringu järgi 100 protsenti ning interneti kasutajaid oli 2001. aastal 30 protsenti. Linnastumine on kõigis Balti riikides peatunud. Kui 1970.–1990. aastatel kasvas linnaelanike arv 1,2 protsenti aastas, siis viimasel kümnendil on see arv 1,6 aastas protsenti vähenenud.

Märkmed: