Möödunud nädalal pandi Eesti Maja koridorigaleriis üles näitus vanadest suurendatud postkaartidest. Need on Emil Eerme kogust, mis ta on saanud Eesti Rahva Muuseumist ja on pärit 19. sajandi lõpust ning 20. sajandi algusest. Need väljendavad eestlaste etnograafilist ilmet ja talurahva eluviisi, jõudes ka värviliste postkaartide ajastusse. Kokku on välja pandud 29 postkaarti ühtlastes metallraamides.
Elvi ja Naima Aer. F:H.Oja
Toronto Eesti Maja kunstikomitee on Eesti Maja koridorigaleriis esitanud aastast 1999 alates mitmeid foto- ja muid näitusi; äsjane on juba kolmeteistkümnes. Näituste korraldaja on kunstikomitee praegune esinaine Naima Aer, keda ülesseadmisel abistas ta õde Elvi Aer. Naima Aer selgitaski, et näitustel on esitatud eesti fotograafide eestipärase teemaga fotosid, mis tutvustavad meie rahva tegevust ja meie ühiskonna ajalugu. T.E.M. Kunstkomiteel on ka oma kodulehekülg (web page) www.estohouseart.org, kus võib näha kunsti, mis on olnud väljapandud T.E. Maja koridorigaleriis. Seal on olnud suurem osa komiteel olevaist üle 300 kunstiteosest.
Seekordse näituse pealkirjaks on MIS ON RAHVARÕIVAS? Naima Aer selgitab seda mõistet, samuti milline osa sel on olnud rahva riietumisel. Mõnes pool kandis eesti maarahvas rahvarõivaid kuni 19. sajandi lõpuni. Enamuses oli see kadumas juba sajandi alul, oli säilinud vaid seal, kus üksikisiku tegevusvabadus oli piiratud kas kiriku, riigi või omavalitsuste poolt. Ka määras rõivastuse kandmist seisus, elukutse või amet. Selletõttu jäid igas maakohas püsima omad rahvarõivad, kuid needki erinesid eriseisuste vahel.
Kõige suurema osa rahvast moodustasid talupojad, mistõttu kuni tänaseni nimetatakse rõivaid rahvarõivaiks. Kohalikest kitsendusist olenes rõivastuse areng ehk mood. Võõrmõjudel polnud suletud keskkonnas juurdepääsu, tolleaegne inimene oli pikaldase liikumisega, elutempo võimaldas rahvapärimusil säilida ja riietus püsis kohal saadud lokaalse värvingu ehk kihelkondliku ilmega. See oli nii stiliseeritud, et kihelkonna rõivaste järgi võis tunda inimese kuuluvuse.
Nii on Naima Aeru rahvarõivaste kaartide näitus nagu käik ennemuistsesse aega, mis enam kui sada aastat jäädvustati fotodele ja postkaartidele ning mõnese tekstiga täiendati ajalooraamatuks. Emil Eerme oma kogujakutsumusega on muu kõrval ka rahvarõiva fotodele ruumi ja tähelepanu andnud. Tehniliselt on need sellised, nagu need läbi ajaloo on säilinud, mitmed mõne tuntud fotograafi (J. Parikas jt.) märgiga. Naima Aer ütles, et sügisel on kavas veel kaks näitust. Üks gaidide 50. aastapäeva tähistamine tagasivaatega läbi pagulasajaloo, teine Jõekääru Lastesuvekodu 50. aastapäeva tähistamine eesti noorte tegevusega seotud materjalist.
