Eesti välisminister Margus Tsahkna teatas neli kuud tagasi, 26. septembril 2023, et „seoses vajadusega kärpida Eesti riigieelarve kulutusi“ koondab välisministeerium 45 ametikohta ning sulgeb peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos 2024. aasta suvest.

Toonases pressiteates öeldi, et Ameerika Ühendriikide suunal teostatav majandusdiplomaatia ning konsulaarteenused korraldatakse ümber. Selle käigus täiendatakse Eesti suursaatkonda Washingtonis konsulaardiplomaadi ja majandusdiplomaadiga. Minister kinnitas septembris, et seoses 2024. a riigieelarve üldise kokkuhoiupoliitikaga ei pane välisministeerium küll kinni ühtki suursaatkonda, kuid kokku tõmmatakse „eelkõige bürokraatia pool ja eelkõige personalipoliitika, aga kvaliteedis me tagasi ei anna.“ (Välisministeeriumi pressiteade ja ERR, 26.09.2023).

Miks see uudis šokeeris USA eestlaskonda?

See uudis tuli nagu välk selgest taevast ja šokeeris kogu eestlaskonda USAs väga mitmel erineval põhjusel, kuid nimetagem neist kolm peamist. Esiteks on just New Yorgi peakonsulaat ainus Eesti välisesindus, mis on järjepidevalt tegutsenud 1922. aastast ehk rohkem kui sajandi, kandes Eesti Vabariigi juriidilist järjepidevust ka kogu selle aja, kui Eesti oli aastakümneid okupeeritud nõukogude võimu poolt.

Teiseks asutati New Yorgist 4000 km kaugusel läänerannikul asuv San Francisco peakonsulaat alles hiljuti, kolm aastat tagasi, et edendada äridiplomaatiat Silicon Valleys, ja see töö oli just saavutanud edu, oli alustatud tõhusat koostööd lääneranniku eestlastega. Leiti haruldaselt hea strateegilise asukohaga ruumid, sõlmiti pikaajaline liisileping. San Francisco peakonsulaadi rajamiseks kulutati suur hulk riigi raha sellepärast, et just selles maailma juhtivas innovaatilise majanduse keskuses oleksid kõige paremini esindatud nii Eesti konsulaarsidemed kui ka majandushuvid.

Kolmandaks ei paistnud välisministeerium arvestavat sellega, kui suur USA tegelikult on ja kui keeruliseks muutub konsulaarabi vajavate eestlaste elu, kui nad peavad näiteks oma täiskasvanuks saanud lastele Eesti dokumentide saamiseks tegema 5-tunnise lennusõidu läänerannikult idarannikule ning tagasi ja lisaks on siin veel kolmetunnine ajavahe.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides juhatus asus kohemaid tegutsema: lõime seitsmeliikmelise nn „konsulaatide päästmise“ toimkonna eesotsas ERKÜ uue presidendi Mai-Liis Bartlingiga, liikmeteks endine pikaajaline president Marju Rink-Abel, asepresident Maia Linask, tegevjuht Leelo Linask, juhatuse liikmed Kristi Vuht Allpere, Gilda Karu ja Sirje Kiin. Kavandasime mitmed viisid, kuidas suhelda Eesti valitsusega, sh välisministeeriumiga, kuidas angažeerida ning teavitada USA eestlaskonda ja kuidas lüüa häirekella Eesti avalikkuses ning ajakirjanduses, sest meie arvates kahjustas kärpekava otseselt nii Eesti riigi kui USA eestlaste huve.

USA eestlaste isiklikud protestikirjad ja artiklid

Esmase reaktsioonina saatsid mitmed USA eestlaskonna liikmed isiklikke protestikirju välisministrile, riigikogu saadikutele ja eesti ajakirjandusele, väljendamaks oma nördimust sulgemiskava suhtes. Näiteks kirjutas ERKÜ juhatuse ja meie päästekomitee liige Kristi Vuht Allpere kaks protestikirja – 2. oktoobril 2023 välisministrile eesti keeles ja 8. oktoobril mitmetele riigikogu liikmetele inglise keeles, viimane neist ilmus hiljem USA eestlaste ajalehes „Vaba Eesti Sõna“ ja Toronto eestlaste ajalehes „Eesti Elu“.

Eesti Ekspressis ilmus 2. oktoobril Eesti vanima USA aukonsuli Jaak Treimani artikkel, mis kinnitas, et „saatkond ei pruugi Eestile tingimata rohkem tulu tuua kui konsulaat“.

Postimehes ilmus 5. oktoobril lääneranniku eestlaste esindaja Renee Meriste artikkel „Eesti konsulaadid on meie vabaduse esindajad ja eestseisjad“.

Kui välisministeerium endiselt kinnitas, et sulgemisotsus ei kuulu ümbervaatamisele, oli EV aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman sunnitud 17. novembril avaldama veel teisegi, märksa karmimas toonis artikli „Postimehes“ pealkirjaga „Eesti konsulaatide sulgemine USAs on vastuolus meie rahvuslike huvidega“.

Mida suutis ERKÜ teha viimase kolme kuu jooksul?

Oktoobri keskel toimus Lakewoodis ERKÜ korraline aastakoosolek, kus informeerisime täiskogu täpsemalt valitsuse kärpekavast ja arutasime, mida ette võtta. Juhatuse liige Ilmar Vanderer oli juba 3. oktoobril koostanud ERKÜ nimel ja meie logoga avaliku petitsiooni peakonsulaatide sulgemise vastu vt www.change.org

See petitsioon kogus väga kiiresti üle tuhande allkirja üle USA, tänaseks on allkirju antud 1283.

NB! igaühel on ka praegu võimalik sellele petitsioonile oma toetav allkiri anda.

ERKÜ edastas kõigile valitsuse ministritele nii petitsiooni kui ka sulgemiste vastu protestiva lääneranniku eestlaste ühise kirja, et nad oleksid meie mure tõsidusest teadlikud.

17. oktoobril viibis Eesti välisminister Margus Tsahkna Washingtonis ja Marju Rink-Abel oli kutsutud temaga kohtumisele Eesti suursaatkonnas. Tal oli võimalik küsida konsulaatide sulgemise otsuse kohta ja väljendada USA eestlaste pahameelt ning nördimust selle üle. Ministri vastus oli sama, mida välisministeerium oli varem teatanud, et rahakärped olevat vajalikud, põhjalik analüüs olevat tehtud, aga konsulaarteenused ei kannatavat ümberkorralduste tõttu.

24. oktoobril korraldas ERKÜ avaliku netifoorumi konsulaatide töö jätkamise teemal, et USA eestlaskond saaks oma mõtteid avaldada. Osavõtt oli aktiivne, foorumil väljendati erinevaid tundeid – protestist ja pettumusest kuni kasulike ettepanekuteni.

Järgmiseks kirjutasime peakonsulaatide sulgemise küsimuses kirja Eesti Vabariigi peaministrile Kaja Kallasele, taotledes temaga lühikest nõupidamist video teel. ERKÜ presidendi 30. oktoobri kirjas peaministrile seisis, et „pöördume Teie poole järgmistel põhjustel –

– USA eestlaste seas kasvav pahameel, mis on väljendatud mitmetes petitsioonides ja pöördumistes, ei ole seni saanud rahuldavat vastust.

– Selgitused eelarve kokkuhoiu ja suurema tõhususe kohta pole olnud veenvad ega väärtusta seda, mis on kaotatud.

– Kui see lühinägelik otsus ellu viiakse, tekitab see nii lühi- kui ka pikaajaliselt palju kahju meie suhetele, Eesti usaldusväärsusele ja kuvandile USA-s.“

Paraku andis peaminister Kaja Kallas selle küsimuse kohe tagasi välisministrile. Seejärel pakkus välisministeerium välja zoomi-kohtumise välisministriga (peaministri asemel). ERKÜ nn päästetoimkond ja välisminister Margus Tsahkna kohtusid 3. novembril. Tunnise zoomi-kohtumise jooksul kuulas välisminister ära kõik meie vastuargumendid ja säästuettepanekud. Pakkusime konstruktiivse koostöö võimalust, mispeale välisminister nõustus kaaluma meie ettepanekuid ning soovis, et paneksime oma nn säästuettepanekud kirja ja saadaksime need talle kirjalikult. Seda tegimegi.

5. novembril välisministrile saadetud pikk kiri kandis pealkirja „Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ETTEPANEKUD Eesti Vabariigi valitsusele USA konsulaatide töö jätkamiseks säästlikumal viisil“. Selles kirjas tegime kuus konkreetset ettepanekut (lühidalt refereerituna):

1) Vähendada ÜRO esindusresidentsi ülikallist üüri (30 000 USD) vähemalt poole võrra, selle arvelt saaks San Francisco konsulaadi kontorit edasi pidada.

2) Jagada diplomaatide töörolle saatkonna ja konsulaatide vahel, et hoida nii mõned töökohad kokku.

3) Sama mudelit, et üks töötaja oleks jagatud kahe esinduse vahel, võiks rakendada ka teiste saatkondade puhul mujal maailmas, eriti Euroopas, kus saatkonnad on üksteisele geograafiliselt palju lähemal kui seda on USA ida- ja läänerannik.

4) Väljendasime valmisolekut kanda osa neist keele- ja kultuuritoetustest ise siin USAs, mis seni on saadud välisministeeriumist Global Estonian programmi kaudu, kui saaksime piisavalt täpsemat infot selle kohta.

5) Mitte kõik aukonsulid ei saa võtta enda peale rohkem kohustusi, kui neil juba nüüd on, nad tegutsevad ju tasuta ja vabatahtlikkuse alusel. Sestap küsisime, kas ja milline on täpsem plaan edaspidise tööjaotuse suhtes.

6) Olime valmis koostöös välisministeeriumiga jäädvustama Ernst Jaaksoni mälestust New Yorgi konsulaadis ja pakkusime selleks oma abi.

Alles detsembri lõpus, kui saatsime vahetult enne jõule välisministrile meeldetuletuskirja, saime temalt üsna formaalse vastuse, mis kinnitas põhimõtteliselt sama sõnumit: sulgemisotsus on tehtud ega kuulu muutmisele.

Mõned detailid selle kohta, kuidas konsulaartööd edaspidi kavatsetakse korraldada:

Välisministri vastuskirjas ERKÜle öeldi mh:

Eesti kodanikele säilib juurdepääs kõigile vajalikele konsulaarteenustele. Selleks lähetame lisainimesed Washingtoni saatkonda, kes tagavad kogu USA, sh New Yorgi, võimalikult kvaliteetse teenindamise. Konsulaarteenuse osutamiseks New Yorgis jäävad alles praegused ja vastavalt kohandatud ruumid, mis asuvad samal pinnal meie Alalise Esindusega ÜRO juures. Tagame konsulite regulaarsed visiidid ka USA läänekaldale ning arendame järjekindlalt edasi elektroonilisi konsulaarteenuste lahendusi.
b) Washingtoni saatkonda tugevdatakse selleks täiendava majandusdiplomaadiga.

Tugevdame ja laiendame Eesti aukonsulite võrgustikku USA-s, kes katavad ka praegu suuremat osa USA piirkondadest.

c) 2024. aastal suurendame vahendeid väliskogukondadele suunatud üritustele, senisest sisukamana jätkuvad noortele suunatud praktikastipendiumite programm, suvine noortevahetus Tagasi juurte juurde ja lastelaagrid. Tulevast aastast taastame eesti keele õpetajate suvekooli Eestis parimate siinsete spetsialistide osavõtul.

Välisminister tänas meid valmisoleku eest panustada Ernst Jaaksoni mälestuse jäädvustamisse New Yorgi avalikus linnaruumis, kinnitades, et välisministeerium on selle tööga alustanud, kaardistades erinevaid võimalusi ja et nad hea meelega kaasavad ERKÜ liikmeskonda ja teisi eestluse hoidjaid Ühendriikides sellesse protsessi.

ERKÜ massiivne ajalehekampaania

Samal ajal organiseeerisime Eesti ajakirjanduses tugeva reklaamikampaania: avaldasime kõigis suuremates päevalehtedes ja nädalalehes „Eesti Ekspress“ mitme nädala jooksul terve lehekülje suurused kuulutused, kus kutsusime ERKÜ nimel algul üles välisministeeriumi sulgemisotsust veel kord kaaluma, hiljem pöördusime oma suurte lehereklaamidega juba riigikogu ja valitsuse poole.

Miks me ei loobunud võitlusest pärast välisministri mitmekordset eitavat vastust? Sest Eesti on parlamentaarne riik ja niivõrd olulisi riigieelarve asju peaks Eesti Vabariigis lõpuks ikkagi otsustama riigikogu, mitte üks minister ega üks valitsus. Kuna 2024.a. riigieelarve polnud veel riigikogus vastu võetud ja oktoobris-novembris käis alles eelarve eelnõu esimene ja teine lugemine, siis pöördusime novembris kõigi riigikogu liikmete poole eraldi kirjaga, kus kutsusime neid üles leidma eelarvest see suhteliselt väike summa ja suunama see sihtotstarbeliselt välisministeeriumile kahe USA peakonsulaadi töö jätkamiseks.

Riigikogu väliskomisjon toetas meid

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kutsus ERKÜ esindajad komisjoni istungile tutvustamaks meie ettepanekuid, kuidas konsulaatide tööd säästlikumalt korraldada. See oluline ühisistung toimus video teel 14. novembril, ERKÜ poolt esinesid seal meie endine president Marju Rink-Abel, asepresident Maia Linask ja tegevjuht Leelo Linask. Tulemus oli lootustandev, komisjon on teatavasti esinduslik, sinna kuuluvad nii koalitsiooni kui ka opositsiooni saadikud ja kõik kohalolijad nõustusid meie seisukohaga, et selline sulgemisotsus on Eestile kahjulik. Väliskomisjon pidas sel teemal kokku kolm istungit ja tegi oma seisukoha teatavaks ka Eesti ajakirjanduses (ERR 16. november 2023). Selles avalduses on mh öeldud: „USA-s elavate eestlaste esindajate hinnangul oleks peakonsulaatide sulgemine Eestile kahjulik, vähendades Eesti kohalolekut ja mõju nii äri-, kultuuri- kui ka riikidevahelises diplomaatias. Nad rõhutasid New Yorgi peakonsulaadi tähtsust Eesti diplomaatilise esindatuse järjepidevuses ning San Francisco peakonsulaadi olulisust äridiplomaatia edendamisel, samuti selgitasid nad, et diplomaatilised esindused täidavad olulist rolli eestluse ja eesti kultuuri alalhoidmisel ning Eesti tutvustamisel USAs.“

ERKÜ endine president Marju Rink-Abel lendas novembris Eestisse, kus ta sai välisministeeriumilt autasu pikaajalise töö eest eestluse hoidmisel USAs. Ta kasutas võimalust kohtuda konsulaatide küsimuses välisministeeriumi asekantsler Jonatan Vsevioviga, endise Eesti suursaadikuga USAs. Asekantsleri pikk ja põhjalik seletus oli ikka eelarve kärpevajadus ehk raha: kuna personaalkulud on suurem osa välisministeeriumi eelarvest, oli just see, kust nad peamiselt kärpisid.

Kahjuks jõudis eelarve arutelu novembri lõpus riigikogus väga pikale veninud parlamentaarse obstruktsiooni tõttu niivõrd kriitilisse punkti, et valitsus otsustas siduda ka riigieelarve eelnõu nö usaldushääletusega. See tähendab, et isegi kui konsulaatide sulgemisotsuse vastu seisnud saadikud (meie andmetel võis neid olla parlamendis enamus) soovinuks vastu hääletada, tähendanuks see automaatselt valitsuse umbusaldamist ja seda praegu keegi koalitsioonisaadikuist teha ei soovinud. Niisiis võttis riigikogu 2024.a. eelarve novembri lõpus vastu.

Mis saab edasi?

Praegu ei ole ERKÜl võimalik ega kasulik midagi rohkem teha. Oleme selle küsimuse mitmel korral ja mitmel tasandil üles tõstnud, oleme leidnud poolehoidu mitmel pool, kus varem ei oleks sellele tähelepanu pööratud. See on iseenesest tähtis saavutus ja võib osutuda kasulikuks tulevikus, kui konsulaatide küsimust on võimalik uuesti käsitleda.

Kas see tähendab, et võitlus on nüüd lõppenud ja peakonsulaadid suletakse poole aasta pärast? On siiski veel õhkõrn lootus, sest jaanuaris 2024 tuleb riigikogu väliskomisjonis taas arutusele üks järjekordne eelnõu, mis näeb ette USA peakonsulaatide töö jätkamise. Sellel eelnõul on teoreetiliselt võimalus hääletusel läbi minna kui üks paljudest eelarve paranduseelnõudest. Eks aeg näitab.

ERKÜ korraldas mullu oktoobris avaliku foorumi konsulaatide teema aruteluks, kuid meil on kavas teha varsti – jaanuari lõpus – uus avalik foorum. Kõik USA eestlased on teretulnud selles osalema, küsima ja oma arvamust väljendama.

ERKÜ käsitleb USA peakonsulaatide küsimust jätkuvalt kui ajutist olukorda, mis tulevikus parandatakse.

ERKÜ konsulaatide päästetoimkonna nimel
Sirje Kiin, PhD
ERKÜ juhatuse liige

Eestlased USAs

TRENDING