rail baltic
Margus Oberschneider.
Raplamaa Sõnumid
https://sõnumid.ee/2018/05/ra...
Karjääride avamise taotluste maht, mida keskkonnaamet hetkel menetleb, näitab võidujooksu Rail Balticu (RB) ehitamisest tulenevale maavarade nõudlusele. Iga ärimees soovib saada isiklikku karjääri!
Esineb juhtusid, kus karjääri avamiseks luba taotledes viidatakse otseselt RB-le, kuigi kaevandatav materjal on RB rajamiseks sobimatu. Ei hoolita, millist kahju tekitatakse loodusele, inimeste elukeskkonnale ning keskkonnale laiemalt või milline pärand jääb järeltulevatele põlvedele.
23. aprillil 2018 toimus Juuru rahvamajas rahvakoosolek, kus osalesid peale Härgla lubjakivikarjääri avamise plaanist mõjutatud kohalike inimeste ka Rapla vallavalitsuse, keskkonnaameti ja kaevandusloa taotleja OÜ Eesti Killustik esindajad. Eesti Killustikku oli nõu ja jõuga toetamas geoloogiliste uuringute läbiviija OÜ Inseneribüroo Steiger juhataja, endine keskkonnaministeeriumi lepinguline töötaja Erki Niitlaan.
Kes maksab, see tellib muusika?
Kogukond tõi välja ebakõlad kaevandusloa taotleja ja Inseneribüroo Steiger OÜ esindajate ettekannetes esitatud andmete ja tegeliku RB varustuskindluse aruande vahel. Nii on eksitav väita, et Härglas kaevandada plaanitavat killustikku läheb vaja RB ehitamiseks, kui varustuskindluse aruandes on selgelt kirjas, et RB jaoks on vaja graniidikillustikku, kuna paekivikillustik selleks ei sobi.
Kogukond oli ka võrrelnud keskkonnaameti kirjavahetust teiste arendajatega. Nii märgati, et Lubja lubjakivikarjääri V ploki taotlusele andis keskkonnaamet arendajale eitava vastuse, kuna kõnealuse piirkonna varustuskindlus oli ca 48 aastat. See kattub osaliselt Härglasse planeeritava karjääri varustuskindlusega, kuid Härgla karjääri uuringuaruandes, mille koostas Inseneribüroo Steiger, olid mitmed samas piirkonnas olevad karjäärid hämaratel kaalutlustel välja jäetud. Tegelik piirkonna varustuskindlus on ligi 50 aastaks tagatud ilma Härglas uut karjääri avamata.
Keskkonnaamet viitas ebakõladele andmetes ja piisavale varustuskindlusele olemasolevatest karjääridest.
26. aprillil 2018 saatis keskkonnaamet karjääri taotlejale, OÜ Eesti Killustik juhatuse liikmele Andres Männartile kirja, milles sedastatakse, et Eesti Killustiku taotluses toodud lubjakivikarjääri killustiku määratlus ei ole õige ning tuuakse välja, et on olemas mitmeid juba avatud karjääre, mille varud on suuremas osas väljamata. Keskkonnaamet selgitas oma kirjas: „Seega on kahtlemata lihtsam lubjakivi nõudluse hüppelise tõusu puhul vajadusel laiendada Raplamaal, aga ka Harjumaal olemasolevaid lubjakivikarjääre kui rajada uus karjäär kaevandamise poolt mõjutamata piirkonda. Eelkõige tuleb ammendada olemasolevad karjäärid.“
Lisaks sedastas keskkonnaamet oma kirjas: „Ülal olev joonis näitab selgelt, et Rapla maakonnas on LA35 karbonaatkivimi varustuskindlus tagatud“ ja tegi Eesti Killustikule ettepaneku nende maavara kaevandamise loa taotlus tagasi võtta.
Eesti Killustik kavatseb jätkata, samas sobivalt kaevandamistaotluses olevaid andmeid muutes ja nendega manipuleerides nii, nagu konkreetse menetluse käigust lähtuvalt tundub vajalik olevat.
2. mail 2018 keskkonnaametile saadetud vastuse põhjal saab järeldada, et Eesti Killustikul ei ole probleemi sellega, et nende tootmissoovi tõttu läheb suur osa planeeritavas Härgla lubjakivikarjääris leiduvast maavarast lihtsalt raisku. Eesti Killustik väidab oma kirjas järgmist: „Eelneva põhjal leiame, et vähemalt 2/3 ulatuses on võimalik Härgla lubjakivimaardla varust toota õiget tehnoloogiat rakendades LA30 kvaliteedile vastavat killustikku. Kuna tegemist on tootmisalase oskusteabega, siis täpseid detaile me avaldada kahjuks ei saa. Samas kinnitame, et kui meil ei oleks oskust antud materjalist toota killustikku, mis vastab purunemiskindluse kategooriale LA30, oleks meie huvi kõnealusel maa-alal kaevandamise vastu madalam.“
Eesti Killustiku kirjast keskkonnaametile selgub, et kuigi katsed on tehtud ja kivi kvaliteedinäitajad on määratud laboratoorselt, kus katsetatud killustik on toodetud laboratoorse lõugpurustiga, siis kasutusele plaanitakse võtta rootortüüpi purustaja, mis rakendab kivi purustamisel tugevamat jõudu. Eesti Killustik plaanib ühtlasi laiendada oma tootmist Lubja lubjakivikarjääris ning on taotlenud geoloogiliste uuringute luba Urge uuringuruumis. Kõik mainitud asuvad Raplamaal ning taotlused on esitatud keskkonnaametile aprillikuu viimastel päevadel.
