Euroopa keskkonnaagentuuri uuringu järgi oli 2023. aastal Eesti 65 supluskohast 55 veekvaliteet kas väga hea või hea. Siiski on Eesti Euroopa riikide suplusvee kvaliteedi alusel pingerea tagumises otsas.
"Meil on väga vähe randu ja sellepärast võib-olla olemegi Euroopa agentuuri hinnangus tagapool, aga see ei tähenda seda, et meil on vee kvaliteet halb. Vastupidi, meil on väga hea vesi ujumiseks, suplemiseks," lausus terviseameti keskkonnatervise osakonna juht Leena Albreht.
Suplusvee kvaliteeti hindab terviseamet Eestis umbes 50 supluskohas, võttes proove ja hinnates vett ka visuaalselt. Supluskohtade hooajaeelne proov on juba võetud, kuid kõikide proovide tulemusi terviseametil veel ei ole.
"Kõik proovide tulemused on ikkagi head, sest vesi on veel suhteliselt külm," ütles Albreht.
Rahvusvahelise keskkonnamärgise ehk sinilipu on Eestis viimastel aastatel saanud vaid paar randa.
"Mis puudutab randade sinilippu ja vee kvaliteeti, siis seal on sinilipu nõue natuke rangem, kui on meie terviseameti oma. Eestis on sellel rannahooajal kaks avalikku randa, kes on saanud sinilipu, Tallinnas Pirita ja Pikakari," lausus vetelpääste seltsi juhatuse liige Gert Teder.
Sinilippu soovib väga saada ka Pärnu rand. Viimastel aastatel pole see õnnestunud, kuigi vee kvaliteet on paranenud.
"Pärnu keskrannas ka käesoleval aastal kahjuks sinilippu meil ei lehvi, kuna viimase nelja aasta seire andmete tulemusel vastab meie veeprofiil tulemusele hea, kuid sinilipu saamiseks peab see vastama tulemusele väga hea. Me oleme sinilipust väga huvitatud, see annab kindlasti linna tulevatele turistidele kindlustunde, et Pärnu rannas on ohutu supelda," rääkis Pärnu keskkonna ja heakorra peaspetsialist Kadri Kõresaar.
