Kultuuriministeerium on andnud välja viienda rändestatistika trükise, kust saab leida ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis aastatel 2018 – 2022. Väljaanne kajastab nii eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist kui ka kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet ning on mõeldud kasutamiseks nii tööalaselt rändeteemadega seotud lugejatele kui ka kõikidele huvilistele, kes soovivad selget ülevaadet Eesti rändemaastikul toimuvast.

Eesti rahvaarv 1. jaanuari 2023 seisuga 1 365 884, mis on 2,6% rohkem kui aasta tagasi. 2022. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu (kõrge suremus ületas rekordmadalale tasemele langenud sündimuse) 5559 inimese võrra ning suurenes positiivse rändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) 39 757 inimese võrra. Kokkuvõttes kasvas Eesti rahvaarv 34 088 inimese võrra.

2022. aastal saabus registreeritud rände alusel Eestisse elama 49 414 inimest ja siit lahkus välismaale 9657 inimest. Seega võrreldes 2021. aastaga suurenes sisseränne 29 890 inimese võrra, väljaränne aga vähenes 2824 inimese võrra. Suurenenud sisserände peamiseks põhjuseks on Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse1 – riiki saabunutest 75% ehk 31 594 inimest olid Ukraina kodanikud.

Perioodi 2018-2022 kokkuvõttes oli Eesti kodanikest väljarändajate koguarv (32 371) väiksem kui tagasipöördujate koguarv (35 038). Viimase viie aasta arvestuses on Eestisse saabunud 2667 Eesti kodakondsusega inimest rohkem kui siit lahkunud. Rändajad on seni olnud pigem mehed kui naised. Välja rännatakse pigem nooremas eas, vanuses 20+, ning tagasi pöördutakse keskeas, vanuses 30+. Kõige rohkem naasis 2022. aastal Eesti kodanikke Soomest (45%), Venemaalt (10%) ja Ühendkuningriigist (8%). Kõige rohkem lahkuti samuti Soome (39%), Lätti (5%) ja Ühendkuningriiki (4%).

"Rändestatistika aitab meil paremini mõista Eesti rändepoliitikat ja kuidas ränne on mõjutatud maailmas ja ühiskonnas toimuvast,“ ütleb Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg. „Tervikuna mõjutas 2022. aasta rändestatistikat vaieldamatult kõige enam Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele kehtestatud sanktsioonid ja piirangud. Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas rakendati Euroopa Liidus 2022. aastal esimest korda sõjapõgenikele ajutist kaitset ning Eesti andis samal aastal ajutist kaitset 41 639 Ukraina kodanikule. Lisaks kasvas rahvusvahelise kaitse saajate arv aastaga 4480%: tavapärase ligi 50 inimese asemel anti rahvusvahelise kaitse 2107 inimesele. Enamus 2022. a rahvusvahelise kaitse saajatest olid samuti Ukraina kodanikud, kes ei saanud taotleda ajutist kaitset, kuna nad olid Ukrainast lahkunud enne sõjategevuse algust,“ lisab Silberg

Rändestatistika trükis valmis kolmes keeles (eesti-, inglise- ja vene) ning sellega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel kohanemise valdkonna uuringute all https://kul.ee/uuringud#kohane....

Märkmed: