Samas võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Eesti arvutites pahavara oluliselt vähem, vahendab BNS.
"Kuidas soomlased oma võrgud puhtaks said, sellest ma ei ole aru saanud. Ma ise arvan, et põhjuseks võib olla arvutikasutajate haridus ja kasutuskultuur," rääkis Priisalu BNS-ile antud intervjuus. Arvutitest leitud äratuntava pahavara hulga järgi saab Priisalu sõnul hinnata üldist olukorda küberturbe alal. Eesti ei ole Priisalu hinnangul siin sugugi halvas seisus.
Maailmas üldiselt toimub Priisalu sõnul praegu kübervõidurelvastumine ning kindlasti on ka praegu liikvel küberturvamaailma eelmisel aastal vapustanud Stuxneti sarnaseid küberrelvi. "Kindlasti on ka praegu juba järgmised Stuxnetid liikvel ja me ei tunne lihtsalt tagajärgi ära. Stuxneti eripära on selles, et ta püüti kinni," selgitas Priisalu.
Eesti maine kübermaailmas on kõrge ning see töötab Priisalu hinnangul pigem meie kasuks. "Näiteks Gruusia sõja ajal juhtus selline asi, et mitmed sealsed küberrünnaku alla langenud saidid toodi siia ja veerand tundi peale seda kui ajakiri Wired avaldas onlainis artikli, et nüüd on need Gruusia saidid Eestisse toodud, rünnak lakkas," rääkis Priisalu.
Tema sõnul näitas see juhtum, et rünnakud olid selgelt koordineeritud ja et keegi hakkas lihtsalt Eesti mainet kartma ning katkestas rünnakud. "Eesti maine on selles mõttes nagu tõrjemeetod."
Priisalu sõnul saab ka iga inimene ise oma küberturvalisuse tõstmiseks palju ära teha. "Esimene asi, tuleks saada teadmistevõrgustiku liikmeks. Tuleks leida vähemalt üks inimene, keda sa saad usaldada, kelle käest nõu küsida ja kes vajadusel aitab," selgitas Priisalu. Üks võimalus on sellise inimese teenus sisse osta mõnest arvutiturvalisega tegelevast firmast, teine on sõber võtta.