Täna selgus, et Eesti riigile kuuluv lennufirma Nordic Aviation Groupi 2023. aasta 9 kuu konsolideeritud puhaskahjum oli 11,9 miljonit eurot. Võrdluseks sai Nordica 1,8 miljonit eurot puhaskasumit 2022. aasta samal perioodil.
2023. aasta 9 kuu jooksul kasvasid tulud 85,5 mln euroni ehk 29,8% võrra võrreldes 2022. aasta sama perioodiga, seda peamiselt tänu lennukite ja uue ärisuuna lisandumisele. Samal ajal olid 2023. aasta 9 kuu tulud oluliselt madalamad kui eelarves planeeritud. Selle tingisid raporti andmetel rendilennukite hilisem saabumine ja operatsioonilised väljakutsed - pilootide ja salongipersonali puudusest tingitud takistused, samuti lennukite planeeritust pikemad hooldustööd.
2023. aasta esimese 9 kuuga lisandus Nordic Aviation Groupi lennukiparki neli lennukit – üks ATR 72-600 märtsis ning kolm Airbus A320 maist juunini. Juulis lisandus üks ATR 72-600 ning ühe Airbus A320 liisingleping lõpetati. 2023. aasta 3. kvartali lõpus oli Grupi pargis kokku 21 lennukit, ehk 5 lennuki võrra rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.
Nordica asutati 2015. aastal peale riigile kuulunud AS Estonian Air pankrotistumist. Nordica ülesandeks sai tagada Eestile vajalikud lennuühendused Tallinnast ja teenindada Estonian Air lendudele sarnast liinivõrku. Nordica pidi strateegia kohaselt jõudma kasumisse hiljemalt 2017. aastal. Seda siiski ei ole juhtunud, peapõhjuseks on ettevõtte välja toonud omaniku (riigi) nõudmised kahjumis lendude jätkamiseks Tallinna lennujamast. Nordica nõukogu püüdis küll iga-aastastel üldkoosolekutel ministriga algatada arutelu omanikuootuste üle, kuid ülesanne lennata Tallinnast jäi vankumatuks. „Üldistatult võib öelda, et terve Nordica tegutsemisaja on omanikul olnud suur tahe, et Nordica peab Tallinnast lendama. Aga see on olnud ebaratsionaalne ootus,“ ütles rahandusministeeriumi esindaja ja Nordica nõukogu liige riigikontrollile.
2016. aasta lõpuks oli Nordica senise tegevuse koondkahjum pea 15 miljonit eurot ning riigi antud 40,7 miljonist eurost oli järel vaid 3.2 miljonit. Järgnevatel aastatel tõi kasumit siiski peamiselt SASile ja LOTile osutatud allhanketeenus, kuid see kasum ei katnud Tallinnast lendamise kulusid.
2019. aasta sügisel lõpetas Nordica kahjumliku Tallinnast lendamise, kuid järgmisel aastal puhkenud koroonakriis pani allhanke äri sisuliselt seisma. Erakorralise abina andis riik Nordicale veel 30 miljonit eurot (22 miljonit otsest abi + 8 miljonit KredExi laenu).
Pärast lendude lõpetamist Tallinnast ja 22 + 8 miljoni euro saamist riigilt ning allhanketeenustele keskendumist õnnestus Nordical aastatel 2021 ja 2022 teenida vastavalt 1,2 ja 1,5 miljonit eurot kasumit. Valitsus ei plaani panna lisaraha raskustes Nordicasse, vaid see osade kaupa või tervikuna erastada või üldse lõpetada, ütles kliimaminister Kristen Michal täna ERR-ile.
