Viimased paarkümmend aastat on trahviühik olnud neli eurot, justiitsministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkiks trahviühik kaheksa euroni.
Tõstetakse ka automaatsete liiklustrahvide määra: kui praegu võrdub ühe km/h jagu kiiruse ületamine viie euroga, siis eelnõu järgi tõuseb see määr seitsme euroni. Selle muudatuse tõttu on plaan tõsta ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatava maksimaalse hoiatustrahvi määra väärteomenetluse seadustikus ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole. Viimati tõsteti seda maksimaalset määra 2022. aasta märtsis 190 eurolt 300 eurole ehk 1,6 korda.
Justiitsminister Laaneti sõnul on trahvimäära tõstmisel kaks peamist põhjust. "Üks oluline eesmärk on ennetuslik meede, et inimesed teades, kui palju on süüteost võimalik väärteo korras karistada, võiksid eeldada, et nad seda õigusrikkumist toime ei pane. Teine pool on kindlasti see, et õigusrikkumise menetlemine on ka kallimaks läinud, et miks peab selle kinni maksma maksumaksja, võib-olla peaksid rohkem panustama need inimesed, kes õigusrikkumise toime panevad," lausus ta.
Eelnõu järgi kerkib väärteo rahatrahvi maksimaalne summa senise 1200 euro asemel 2400 euroni. Alaealiste rikkujate jaoks luuakse aga erand – nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks, kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut.
Ühistranspordis piletita sõidu eest soovitakse karistust muuta minimaalselt. Selleks piiratakse ühistranspordiseaduses ettenähtud rahatrahvi suurus viie trahviühikuga.
Lisaks trahvimäära tõstmisele kavatseb valitsus ka maksustada kavandatakse joogid mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid. Maksust on vabastatud osa tooteid, näiteks piim ja piimatooted ja naturaalsed mahlad.
Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke.
Kõrgeim maksumäär kehtestatakse jookidele kus on vähemalt kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta. Sellisel juhul on pooleliitrise joogi puhul maksumäär 22,5 senti.
Magusaine puhul hakatakse maksustama jooke esimesest grammist. Maksumäär on 15 senti 100 milliliitri kohta.
Maksust on vabastatud alkohoolsed joogid, kuid näiteks alkoholivaba õlle, kalja ja energiajoogi puhul hakkab maks kehtima. Välja jäävad samas maksu alt nii-öelda käsitöölimonaadid, samuti ravimid.
Eestis müüdavate limonaadide puhul on suurel osal suhkrusisaldus praegu üle 10 grammi 100 milliliitri kohta.
Uus maks hakkaks kehtima järgmise aasta algusest ja arvutuste kohaselt peaks see tooma riigieelarvesse 25 miljonit lisaeurot.
