Täna vastu võetud otsus sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalike arengu- või tegevuskavade koostamiseks.
Vastuvõetud dokument on julgeolekupoliitika aluste kolmas redaktsioon. Uuendamise algatamisel eelmisel aastal lähtus valitsus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu.
Julgeolekupoliitika aluste eelnõud tutvustanud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma sõnas, et need määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.
Nimetatud raamdokumendile tuginevad Raidma sõnul rahuaja riigikaitseseadusest tulenevalt erinevad strateegilised dokumendid, mis täpsustavad riigi tegevusi valdkondade kaupa. «Näiteks riigikaitse valdkonnas on üheks selliseks dokumendiks vabariigi valitsuse poolt kehtestatav sõjalise kaitse strateegiline kava,» selgitas Raidma.
Käesoleva eelnõu põhimõte avardab julgeoleku käsitlust ning toob julgeolekupoliitikasse mõisted: energia- ja küberjulgeolek, elutähtsate teenuste toimepidevus, psühholoogiline kaitse, ühtlane regionaalne areng, lõimumine.
Raidma lisas, et julgeolekuvaldkonda ei saa jagada riigikaitsmiseks välisagressori eest ja sisejulgeoleku tagamiseks. Välised ja sisesed julgeolekuohud on tema kinnitusel tänapäeva maailmas üha suuremas koosmõjus. «Välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika, ühiskonna toimepidevus on täna lõimumas nii, nagu ei kunagi varem. Täna on vajalik riigi julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja Eesti elanike turvalisuse tagamiseks kogu ühiskonna kaasamist,» rääkis Raidma.
Lisaks märkis ta, et positiivne on ka Eesti eesmärk saavutada ja hoida kaitsekulutuste tase kahe protsendi piires, mis ettenähtavas tulevikus on äärmiselt oluline kindlustamaks riigikaitse jätkusuutlikkust.
Dokumendi kehtivus ei ole ajaliselt piiritletud, kuid hiljemalt kolme aasta pärast on otstarbekas analüüsida dokumendi ajakohasust.
Toimetas Veiko Pesur, reporter
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlane17 May 2010 01:53
Raksaki, virutab Valentin kirvega paku pooleks. „Vaesed jäävad vaesemaks ja rikkad lähevad rikkamaks!” Raksaki!
„Ja tahan bussiraha pangaautomaadist võtta, aga ei saa, sest alla kümneeuroseid rahasid sealt ju ei tule. Aga kust ma bussisõiduks raha võtan, kui arvel on vaid 149 krooni?” Raksaki!
„Küll hakkavad hinnad taevasse tõusma ja Ansip räägib meile jälle viie rikkama riigi hulka minekust!” Raksaki, raksaki, lõhub päästja Valentin puid suisa vihaga. Ta on jõudnud juba väga suure hunniku ära lõhkuda.
„Aga näe, Ansip võib valetada, et pääseme viie rikkama riigi hulka, ja midagi selle valetamise pärast ei juhtu. Aga kui mina valetan, et tulen tulekahju kustutama, aga tegelikult ei tule…” Raksaki!
Vikerraadio „Reporteritunni” stuudios on end samal ajal mikrofonide taha sättinud endised rahandusministrid ja praegune – isandad Taavi, Ivari ja Jürgen. Et rahvale Eesti kuulatavaimast eetrist euro tuleku kohta tõtt ja rõõmusõnumit kuulutada. Ja rahvas Munamäest Peipsini ootabki selgeid sõnu, et kuidas meil seal ragisevas euroalas minema hakkab. Selguseta seiku on hulgi.
Maret17 May 2010 01:30
Mis julgeolekut saab olla riigil, KES MÜÜB OMA MAAD JA METSAD?
Riik jätkab maade müügirallit
17. mai 2010
Riik korraldab 27. mail kirjaliku enampakkumise 70 Põlva-, Valga- ja Võrumaal paiknevale maatükile ning 1. juunil loodetakse leida ostja 135 maatükile Hiiu- ja Saaremaal.
Teiste seas läheb müüki üheksa elamukrunti Võru linnas ja seitse elamukrunti Räpinas.
Muhumaal läheb aga müüki tervelt 35 maatükki, millede puhul on küll enamasti tegemist maatulundusmaaga.
Näiteks Muhumaal Pädaste külas on 3,7 hektari suuruse maatulundusmaa alghinnaks 59 2000 krooni ning Hiiumaal Käina lähedal Aadma külas neli hektarit maatulundusmaad alghinnaga 96 200 krooni.
Kel huvi, võib kõigi pakkumistega tutvuda maa-ameti kodulehel, kus saab kaardirakenduse abil kohe ka vaadata, kus konkreetselt üks või teine enampakkumisele minev maatükk asub.
Eelmise aasta mais otsustas valitsus müüki panna suurel hulgal riigile kuuluvat kinnisvara, et lappida eelarvepuudujääki.
Loe kõiki kommentaare (2)