Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon tutvustas täna oma lõpparuannet ning märkis, et valeandmetega kirja koostamine ja sellele järgnenud tehingud said võimalikuks Eesti Panga, Põhja-Eesti Panga ja TSL juhtide koostöö tulemusena.
http://uudised.err.ee/v/majand...VEB fondi saagat on uurinud nii riigikogu, keskpank kui riigikontroll.
Kaks viimast olid juba varem teatanud, et Eesti Panga saadetud valeandmetega ametlik kiri, mis tegi Vene ettevõttel TSL International võimalikuks saada riigi kaasabil VEB Pangast kätte 32,3 miljonit dollarit, oli koostatud planeeritud tegevuse käigus.
Riigikogu uurimiskomisjon jäi nendega samale arvamusele.
"Ehkki valeandmetega kirjas märgitud nõude 32,3 miljonit USA dollarit omandas TSL International erinevate tehingutega 1997. ja 1998. aastal, on Eesti Panga kiri nõude kohta koostatud 1995. aastal," märkis parlamendi komisjon.
"1995. aasta aprilli alguse seisuga oli TSL Internationali nõue seoses VEB pangas külmutatud rahaga null. See asjaolu on dokumentidega tõendatud."
Uurimiskomisjoni hinnangul loodi valeandmetega kirjaga "võimalus TSL Internationali kui Venemaa residendi poolt aastaid hiljem vabariigi valitsuse ja Eesti Panga nõuete omandamiseks ja seejärel nende realiseerimiseks VEB pangas".
"Kuigi kirja algvariandid koostati Põhja-Eesti Pangas, on nii isikute seletuste kui ka dokumendiuuringute tulemuste koosmõjus võimalik väita, et valeandmed kirja tekkisid selle koostamise käigus Eesti Pangas," märkis komisjon.
"Oma allkirja õigsust tollel 1995. aasta kirjal on uurimiskomisjonile kinnitanud Eesti Panga toonane president Vahur Kraft," kirjutatakse aruande kokkuvõttes.
"Valeandmetega kirja koostamise põhjuseks oli Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga juhtide teadmine, et Venemaaga läbirääkimiste teel raha kättesaamine, samuti muul viisil VEB Fondi kaudu nõuete realiseerimine on lootusetu," leidis komisjon.
"Venemaa residendist TSL Internationalil avanes Venemaa õigusaktide alusel võimalus nõuete eest hüvituse saamiseks. Selles olukorras kasutati nõuete kättesaamiseks TSL Internationali," märkis komisjon.
"TSL International kaudu Eesti Panga enda ja kitsa ringi kreeditoride jaoks sertifikaatide realiseerimiseks leitud lahendus ja teiste sertifikaadiomanike huvide unarusse jätmine ei olnud kooskõlas VEB Fondile ja selle haldajana Eesti Pangale pandud ülesandega."
VEB fondi saaga uurimist on raskendanud see, et inimesed, kes töötasid siis vastutavatel ametikohtadel, ei mäleta enam enda sõnul, kuidas asjad täpselt olid.
"Minu jaoks on hämmastav see, et Eesti pangandus oli 1990. aastail inimeste käes, kelle aju ei võimalda praegu midagi meenutada," ütles riigikogu uurimiskomisjoni liige Aivar Riisalu täna ajakirjanikele.
Riisalu sõnul suudeti küll päästa riigi rahandus ja krooni usaldusväärsus, kuid samas toimus kummaline sehkendamine, kus ühtedel oli võimalus ja teistel mitte.
Kohtumised TSL Internationali presidendiga
Samas tunnistasid VEB fondi saaga mitmed peategelased riigikogu komisjonile, et on kohtunud TSL Internationali toonase presidendi Aleksandr Mattiga.
"Meie komisjonis väitis näiteks Vahur Kraft, et ei välista, et ta on kohtunud Aleksandr Mattiga, kes on tegelikult selles loos võtmetegelane. Põhja-Eesti Panga juhatuse liikmed ehk kokku kolm komisjonis käinud inimest ütlesid, et nad on Aleksandr Mattiga kohtunud. Seda kinnitas tegelikult ka Ain Hanschmidt, kes ütles, et ka tema on 1998. aastal Aleksandr Mattiga kohtunud," rääkis riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra "Aktuaalsele kaamerale".
Komisjoniga rääkisid Põhja-Eesti Pangast Peeter Vähi, Riho Remmel ja Madis Markvart.
Riisalu tõdes, et Siim Kallasel antud kokkuleppe juures füüsilist rolli tuvastada tegelikult ei õnnestunud.
Komisjoni töö tulemusena on jätkuvalt käsil kriminaalmenetlus, sest Vahur Kraft esitas eelmisel aastal uurimiskomisjonile TSL Internationali nõude tõestamiseks võltsitud dokumendid. Kraft väitis esialgu, et sai need dokumendid eraarhiivist.
"Kummaline oligi see, et selle eraarhiivi väidetav omanik oli meie juures nädal hiljem ja ta ütles, et mul ei ole mingit arhiivi ja ma pole ka Vahur Krafti näinud," märkis Riisalu.
Komisjon pidas 40 istungit ja küsitles istungitel 49 inimest, pikendades oma tööd seoses mahuka uurimisega.
Komisjon kogus andmeid riigikontrollilt, riigiprokuratuurilt, kapolt, teabeametilt, likvideerimisel olevalt SA-lt VEB, politsei- ja piirivalveametilt, Eesti Pangalt, SEB-lt, riigikantseleilt, välis- ja rahandusministeeriumilt ning kohtutelt.
Uurimiskomisjon moodustati riigikogu eelmise aasta märtsi otsusega. Komisjoni juhtis Rainer Vakra, aseesimees oli Väino Linde. Lisaks kuulusid sinna Riisalu, Marko Pomerants ja Andres Anvelt, kes vabastas selle koha justiitsministriks saades Neeme Suurele.
Toimetas
Priit Luts, Oliver Kahu
