Riigikogu ratifitseeris täna 73 poolt- ja ühe vastuhäälega Euroopa põhiseaduse lepingu, mis konsolideerib ELi varasemad aluslepingud üheks dokumendiks, lihtsustades ELi õigusaktide süsteemi ning andes ELile juriidilise isiku staatuse. Ainsana hääletas leppe ratifitseerimise vastu reformierakondlane Igor Gräzin.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on riigiõiguse seisukohalt tegemist kõige olulisema otsusega riigikogu selle koosseisu jooksul.
«Euroopa põhiseaduslik lepe on Euroopa kui terviku arengu huvides ning seoses sellega ka Eesti elu huvides, pragmaatilisest võimaldab lepe ELile tõhusamat juhtimissüsteemi,» märkis Reinsalu.
Samuti tõstis ta esile, et leppes sätestatakse Euroopa Liidu kodanike põhiõigused.
Kõneldes Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimise õiguslikust mõjust, märkis Reinsalu, et riigiõiguse edasise arengu huvides vajab Eesti põhiseadus täiendavat ja põhjalikku analüüsi.
Samas nentis ta, et õiguslikust tähendusest suurem on põhiseadusliku leppe poliitiline mõju.
«Leppe sõna-sõnaline jõustumine on ebatõenäolisem kui selle leppe muutumine või täienemine. Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimine on eelkõige poliitilise signaali andmine, millel on Eesti seniseid positsioone tugevdav mõju,» sõnas Reinsalu.
Ansip: ei saa olla kindel leppe jõustumises
Peaminister Andrus Ansip tänas oma avalduses riigikogu liikmeid põhiseadusleppe ratifitseerimise eest.
«Me teame, et lepingu jõustumiseks on vajalik ratifitseerimine 25 liikmesriigis. Seetõttu ei saa me olla kindlad, et leping lähitulevikus jõustub. Sellegipoolest usun ma, et meiepoolne ratifitseerimine oli oluline samm kogu Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt,» ütles Ansip.
Samuti võrdles peaminister riigikogu tänast otsust täna 56 aastat tagasi Prantsusmaa toonase välisministri Robert Schumani tehtud ettepanekuga.
«Idee luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus oli oma aja kontekstis julge plaan, mille jõustumine ei olnud sugugi kindel. See oli poliitiliselt riskantne samm. Julgen arvata, et referendumil oleks see kindlasti põrunud,» ütles Ansip.
Ansipi sõnul ei ole põhiseaduse leping juriidiline dokument.
«See kannab endas ka teatud väärtusi: demokraatiat, õigusriiki, riikide koostööd ning kultuurilist mitmekesisust väärtustavaid põhimõtteid. Need on samad põhimõtted, millele toetus Schuman oma 9. mai deklaratsioonis,» ütles peaminister.
«Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega kinnitasime, et Eesti soovib neid väärtusi hoida ja edasi arendada,» lisas Ansip.
Eesti ratifitseeris leppe 15. ELi liikmesriigina.
Toimetas Peeter Kuimet, reporter/toimetaja
Eesti Riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseaduse lepingu PM
Kuumad uudised | 09 May 2006 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
