Parlamendi väliskomisjon lükkas täna tagasi kaks Isamaaliidu ja Res Publica esitatud Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise eelnõusse muudatusettepanekut, eelnõu läheb kolmapäeval lõpphääletusele muutmata kujul.

Mõlema parandusettepanekuga soovisid opositsioonierakonnad lisada preambulasse märke, et Eesti oli aastatel 1940-1991 okupeeritud ja annekteeritud.

Ettepanekuid toetas neli komisjoni kuuluvat opositsioonipoliitikut, nende tagasilükkamist soovis viis koalitsioonierakondadesse kuuluvat komisjoni liiget.
Samal teemal:

Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul olnuks säte vajalik, et ühemõtteliselt rõhutada okupeerimise fakti ning okupatsioonivõimude poolt tehtud riigiõiguslike otsuste tühisust.

Eelnõu läheb kolmapäeval riigikogus arutlusele möödunud nädalal lisatud preambulaga, mille kohaselt otsustab riigikogu piirilepingud heaks kiita, lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti vabariigi õiguslikust järjepidevusest.

Samuti peab parlament preambula järgi silmas, et riigipiiri leping muudab kooskõlas põhiseaduse artikliga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artiklis määratletud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra ette piirilepingutega mitte seotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

Lepete ratifitseerimine nõuab parlamendis 68 saadiku poolthäält. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa riigipiiri lepingu ning Eesti ja Vene vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu 18. mail Moskvas.

Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov ütles esmaspäeval ajalehes Molodjož Estonii ilmunud intervjuus, et temani jõudnud informatsiooni kohaselt on riigiduuma valmis suhtuma piirilepete jõustamisse positiivselt pärast seda, kui riigikogu on need ratifitseerinud.

Märkmed: