Omandireformi aluste seadus (ORAS) sätestas, et "Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega."
Kuna aastate jooksul sellist riikidevahelist kokkulepet ei sõlmitud, otsustas riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. aasta otsusega anda riigikogule pool aastat aega selle sätte põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kuna riigikogu ei viinud ORASt kooskõlla põhiseadusega, siis kaotas nimetatud säte kehtivuse 12. oktoobrist 2006. Riigikohtu üldkogu 6. detsembri 2006. a otsuses asuti seisukohale, et ORASe sätte kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras, teatas riigikohus pressiteates.
Riigikohtu üldkogu tänases otsuses märgitakse, et praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus ORASe säte on kaotanud kehtivuse, kuid seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas toimida Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega, samuti regulatsiooni, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamist. Seepärast selgitas riigikohtu üldkogu olukorda nende ümberasunute ja üürnike jaoks, kelle avaldusi on varem juba menetletud, kuid need on jäetud selle kehtetuks tunnistatud seadusesätte järgi kas rahuldamata või läbi vaatamata.
Üldkogu on seisukohal, et tagada tuleb põhiseadusest tulenev isiku õigus korraldusele ja menetlusele ning lõpetada avalduse esitanud isikute selgusetus selles, mis saab Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustest.
Otsuse kohaselt tuleb avaldusi hakata menetlema. Nimetatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonides ning valla- või linnavalitsustes läbi vaadata hoolimata sellest, kas need avaldused on varem ORASe alusel jäetud läbi vaatamata või rahuldamata, märkis riigikohus oma otsuses.
Üldkogu leidis, et läbi tuleb vaadata ka need avaldused, mille suhtes tehtud haldusotsusus on ORASe alusel halduskohtu otsusega tunnistatud seadusevastaseks või tühistatud.
Sven Randlaid