Eesti riigipea kohtus Euroopa Parlamendi presidendiga
Suurem valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel aastal 2014 tähendab suuremat usaldust ja mõistmist Euroopa Liidu suhtes, ütles Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves, kes täna kohtus Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulz’iga. Selleks peab Euroopa Liit jõudma lähemale oma kodanikele, mis tähendab ka suuremat arusaamist, kuidas meie ühenduses otsuseid tehakse ja kuidas need puudutavad meid kõiki.
President Ilves nimetas murettekitavaks asjaolu, et siiani puudub selgus Euroopa Liidu pikaajalise finantsraamistiku (Multiannual Financial Framework, MFF) kokkuleppe osas.
„Hääletuse edasilükkumine Euroopa Parlamendis mõjutab otseselt aega, mil liikmesriigid uue perioodi raha kasutusele saavad võtta,“ ütles president Ilves. „Eesti on valmis Euroopa Komisjoni lisaeelarve ettepanekut toetama, sest mõistame, et võetud kohustused tuleb katta. Meie lisaeelarve kiiret menetlust ei takista, aga on kahetsusväärne, kui MFF üldpakett jääb viibima teiste otsuste pärast.”
Rääkides ühtekuuluvuspoliitikast, ütles Eesti riigipea, et see oli eriti tähtis just väiksemates liikmesriikides vajalike investeeringute tegemisel ning lisas: „Peame oluliseks, et ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendeid saaks kasutada paindlikult, ka väljaspool strateegias „Euroopa 2020“ määratud teemasid. Eesti peab vajalikuks panustada ÜKP 2014-2020 vahendeid tervishoiuasutuste võrgu reformiks, mis aitab kaasa inimeste aktiivsemale osalemisele tööhõives.“
Presidentide Schulzi ja Ilvese kohtumisel räägiti ka arengutest Euroopa Liidu rahandus- ja majanduspoliitikas ning pangandusliidust.
Eestile on olulised kaks tegutsemissuunda: riigirahanduse kestlikkus ja edukad struktuurireformid, kinnitas president Ilves.
„Me ei toeta järeleandmisi Euroopa Liidu või euroala riikide eelarvepoliitikas, mida peab jätkuvalt iseloomustama vastutustundlikkus,” oli ta veendunud.
Eesti riigipea sõnul tuleb kiirelt edasi liikuda pangandusliidu ettepanekutega ning loodetavasti jõutakse Euroopa Parlamendiga peagi kokkuleppele Euroopa Liidu kriisihalduse direktiivis (Bank Recovery and Resolution Directive) ja ühtne pangandusjärelevalve hakkab tööle 2014. aastal.
Energiajulgeolekust rääkides pidas president Ilves oluliseks energia siseturu loomist ning tarnijate ja tarneallikate mitmekesistamist. Eesti ootab Euroopa Liidu kütusekvaliteedi direktiivi puhul Euroopa Parlamendi igakülgset kaalumist, et milline on selle akti negatiivne mõju põlevkiviõli tootmise tulevikule.
Eesti riigipea tänas Euroopa Parlamenti toetuse eest kiirraudtee Rail Baltic projektile. Balti riikidel on kindel kavatsus esitada rahatustaotlus Rail Baltic’u kohta kohe, kui taotluste voor järgmise aasta alguses avatakse, lisas ta.
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
