Võimuliit on kavandanud rahvahääletust koos europarlamendi valimistega
President Rüütel kutsus otsevalimise seadustamisega aega maha võtma
Paljudele üllatuseks astus president Arnold Rüütel nende leeri, kes näevad riigipea kiires otsevalimises ohtu demokraatiale.
Kuigi presidendi otsevalimistest tõotab tõusta algava aasta esimeste kuude põletavaim poliitteema, kipub võimuliidu lubadusest anda järgmise riigipea selgitamine rahva kätesse saama koalitsioonileppe täitmata punkt.
Veelgi tõenäolisemalt kukub läbi plaan seadustada presidendi otsevalimine 13. juunil.
Europarlamendi valimistega ühe päeval on valitsusliit lubanud korraldada rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks. Selle veksli elluviimist takistavad erakondade seinast seina arvamused ja pakilised tähtajad.
Lubadus Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileppest:
•“Korraldame 2004. aasta europarlamendi valimiste päeval põhiseaduse muutmise rahvahääletuse, et valida 2006. aastal vabariigi president üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Koalitsioon toetab vabariigi presidendi praeguste volituste säilitamist,”
Allikas: koalitsioonilepe
Aega vaid 12. märtsini
Põhiseadusesse kirja pandud ajakava kohustab poliitikuid lõpetama põhiseaduse ja presidendi valimiskorra muutmise eelnõu teise lugemise juba veebruari algul. Et küsimus jõuaks rahvahääletusele, tuleb riigikogul eelnõu hiljemalt 12. märtsil kolmandal lugemisel vähemalt 61 poolthäälega heaks kiita. “Pean üsna reaalseks, et parlament ei jõua seda õigeks ajaks teha,” ütles Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik, keda polnud ka eelnõu esitajate seas.
Dokumendile kirjutas kevadel alla 71 Res Publica, Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna liiget. “Riigiõiguslik mõte on edasi arenenud. Paljud algatajad on teinud eelnõusse parandusi ja täiendusi, et muuta presidendi pädevust,” kahtles kiires tempos ka õiguskomisjoni esimees Märt Rask.
Jaak Alliku hinnangul peaksid presidendi mõtteavaldust kaaluma nii rahvas, parlament kui ka Rahvaliit, kelle auesimees Rüütel pikka aega oli. “Kõiki poliitikuid ja küllap ka Arnold Rüütli on teinud murelikuks Leedus toimuv. Leedu rahvas osutus hästi manipuleeritavaks,” lausus Allik. “Arvan, et Eesti rahvas võib olla sama manipuleeritav, kui meenutada, et viimastel valimistel sai Hannes Võrno Toomas Savist kahe kolmandiku võrra rohkem hääli.”
Ka reformierakondlase Märt Raski sõnul tuleb arvestada ametisoleva presidendi iga seisukohaga. Nii tema kui Jaak Allik näevad ohtusid kavas viia ühel päeval läbi rahvahääletus ja europarlamendi valimised. Need on eri teemad, mille valijad on eri elektoraatidest, märkis Rask.
Alliku sõnul pole arukas panna kokku välispoliitilist ja sisepoliitilist küsimust. “Need võivad minna üheks kampaaniaks,” märkis ta.
Kõige jõulisemalt on viimasel ajal otsevalimise ideed kaitsnud Res Publica. “Res Publica seisab otsevalimiste eest ega karda seda õigust rahvale anda. Eesti rahvas saab teemade erinevusest aru,” kinnitas erakonna volikogu juht ja põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu BNS-ile.
Põhjalik arutelu ootamas
Reinsalu kaitseb hääletuspäevana 13. juunit, sest mõni teine kuupäev tähendaks riigile suuri lisakulutusi.
Märt Raski sõnul ootab lähi-ajal ees põhjalik diskussioon presidendi institutsiooni tuleviku üle, kus poliitikud ei tohiks silmas pidada ametis oleva presidendi isikut. Paraku pole see Eestis seni õnnestunud, lisas ta.
Edasistes aruteludes omavad põhimõttelist tähtsust Reformierakonna, Mõõdukate ja Isamaaliidu saadikute ühisettepanekud, mis kärbivad presidendi võimu nullilähedaseks. 21 saadikut tahavad otse valitud riigipealt võtta õiguse kuulutada välja seadusi, olla riigikaitse kõrgeim juht ja nimetada tähtsaid ametiisikuid.