Varro Vooglaid - Deklareerin avalikult, et kui riik kehtestab kohustuse viia aastas korra oma eelkooliealised, ent lasteaias mitte käivad lapsed ametnike ette arengukontrolli, siis ma seda nõuet kindlasti ei täida.
Vajadusel vaidlustan selle nõude kohtus. Ja kui jään kohtus kaotajaks, siis ikka ei täida. Küsimus on põhimõtteline. Lapsed ei kuulu riigile ja vanemad ei teosta oma vanemlikke õigusi riigivõimu armust ja selle delegatsiooni alusel. Vastupidi, loomuseaduse kohaselt ei ole riigil laste suhtes üldse mitte mingeid õigusi muidu kui vanemate delegatsiooni alusel.
Seda loomulikku õigust tagab ka põhiseadus, mis ütleb paragrahvis 27 lõige 3, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Tegu on reaalse ja väga olulise inimõigusega, mitte lihtsalt sõnakõlksuga – õigusega, mis kaitseb perekonda riigivõimu sissetungi eest. Kõikvõimalikud sotsialistlikud ambitsioonid on alati näiliselt põhjendatud heade kavatsustega, aga paraku on nende elluviimisel alati ohvriks vaba ühiskonna ideaal.
Nii ka siin: plaani õigustuseks väidetakse, et see lähtub eesmärgist hoida ära laste hooletusse jätmine, aga reaalselt on selle tagajärjeks riigivõimu järjekorde sissetung perekonna privaatsfääri ja kõigi perekondade allutamine (kes teab millistest kriteeriumidest lähtuvale ja kui ideoloogiliselt kallutatud) bürokraatlikule järelevalvele, sõltumata sellest, kui hästi need perekonnad oma eluga hakkama saavad või ei saa. Mina ei kavatse sellega leppida ja ma olen kindel, et samuti mõtlevaid perekondi on palju.
Ehk kui tahate järjekordset ühiskondlikku konflikti ja lahingut, siis saate selle.
