Eesti kodanikule ei antud perekonnaseisuametist tõendit, mis lubanuks tal Rootsis samasoolisega abielluda.
Õiguskantsler Allar Jõks peab oma lõplikus sõnas ameti otsust õigeks, sest Eesti riik ei saa tema hinnangul samasooliste abielu lubada, kui üks abikaasadest on Eesti kodanik. Isegi kui abiellujad tahavad elada riigis, kus samasooliste abielu on seadustatud.
“Ma saaks keeldumisest aru siis, kui see inimene tahtnuks abielluda Eestis – kuna Eestis ei ole samasooliste abielu võimalik, siis loomulikult poleks ka põhjust säärast tõendit väljastada,” kommenteeris olukorda Eesti Gayliidu juhatuse liige Silvar Laanemäe. “Kui inimesel on soov abielluda välisriigi kodanikuga ja ta peab välisriigile esitama dokumendi, et tal puuduvad abiellumist takistavad asjaolud ning meie riik teeb takistusi, keeldudes andmast vajalikku paberit, siis on see minu meelest puhas diskrimineerimine.”
“Soovisin k.a märtsis saada TPA-lt (Tallinna Perekonnaseisuamet – toim.) tõendit oma vallalisuse kohta,” kirjutas Rootsis teise mehega oma partnerlust registreerida soovinud noormees pöördumises õiguskantsleri poole. “TPA soovis teada, kellega ja kus ma abiellun. Saades teada, et soovin abielluda Rootsi Kuningriigis samast soost inimesega, keeldus TPA tõendit väljastamast.”
Arvestades, et selleks ajaks oli kodanik juba mitu kuud ametkondade ja ministeeriumidega suhelnud, oli tema pöördumine vägagi emotsionaalne. End tagakiusatuna tundev noormees plaanis küsida varjupaika mõnes tsiviliseeritud riigis ning võimaluse avanedes kaevata Eesti Vabariik Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Kiri osutas kummalisele olukorrale: perekonnaseisuametil paluti ju tõendada, et abiellumiseks takistusi ei ole, mitte ei küsitud luba abiellumiseks. Sisuliselt kukkus aga nimelt nii välja, et amet keelas inimesel abiellumise.
Kusjuures abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi avalduses ei küsita inimese sugu, kellega abielluda tahetakse. Sugu loetakse välja abikaasa nimest ning nii võib perekonnaseisuametist ka vajaliku tõendi saada, kui tulevase partneri nimi sugu ei reeda.
Sel korral reetis.
Õiguskantsler: amet tegi õigesti
Õiguskantsleri vastusest selgub, et perekonnaseisuamet väljastab kahte tüüpi tõendeid: vallalisuse tõendit, millel märge, et seda ei saa esitada abiellumisel või siis tõendi abiellumist takistavate asjaolude puudumise kohta. Viimane peab silmas aga takistavaid asjaolusid Eesti seaduste järgi, milleks näiteks on samasoolisus.
Samas ei ole Eestis seadust, kus otseselt öeldaks, et samasooliste abielu ei kehti. Perekonnaseadus ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kuid ei ütle otseselt, et teistsugused abielud oleks tühised.
Õiguskantsler Jõks ei leidnud oma vastuses, et perekonnaseisuamet oleks valesti käitunud. Peapõhjuseks tõi õiguskantsler, et tõendi väljastamisega oleks riik justnagu tunnustanud samasooliste abielu. See aga võiks tekitada vastuolu õiguskindluse põhimõttega: et abielu, mis on ühes õiguskorras kehtiv, teises aga mitte, muudab õigussuhete tagajärjed isikute jaoks etteaimamatuks.
“Euroopa Liidu seaduse järgi võin vabalt teise riiki tööle minna, see ei kahjusta riigi huve ja ei tekita õigusvaakumit, aga inimese isiklike õiguste teostamine järsku tekitab,” arutleb Laanemäe.
Eesti liigub vastuvoolu
Kui kogu Euroopa näib liikuvat samasooliste partnerluse või abielu tunnustamise poole, siis Eesti tegutseb suisa vastupidises suunas – valmimas on uus perekonnaseadus, kus on eraldi punkt, mille kohaselt samasooliste abielu on kehtetu.
Kui samasoolistel kuidagi õnnestub välismaal abielluda, siis ei saanud riik siiani seda abielu tühiseks tunnistada. Juhul kui uus perekonnaseadus järgmisel suvel kehtima hakkab, see võimalus tekib: seadusse on lisatud võimalus selline abielu tühistada.
“Seega Eesti õiguse mõtte ja uue perekonnaseaduse vastuvõtmisel ka selge sätte kohaselt on näiteks Hollandis sõlmitud abielu samasooliste vahel Eestis kehtetu,” selgitas õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik.
Padriku sõnul ei minda sellega vastuollu Euroopa õigusega, sest Euroopa Liidus võib iga liikmesriik kehtestada oma perekonnaõiguse. Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus liikmesriikidele on võimaldada kodanikel sõlmida abielu mehe ja naise vahel. Muu abielu või kooselu vormi võimaldamine ei saa Euroopa õigusest tulenevalt olla ühelegi liikmesriigile kohustuslik, märkis Padrik.
Silvar Laanemäe arvates võib samasoolise inimesega juba abielus olevaid eestlasi lugeda kümnetes, kui mitte sadades. Kuidas Eesti gay’del takistuste kiuste siiski välismaal abielluda on õnnestunud, ei taha Laanemäe välja rääkida.
Just tema nõustas ka antud juhtumis mainitud inimest, mille tulemusel avanes noormehel lõpuks võimalus Rootsis ametlikult partnerlus sõlmida. Kas partnerlus reaalselt sõlmiti ja mis mehest edasi sai, selle kohta Eesti Gayliidul andmed puuduvad.
Ametlikult lubatud
Samasooliste abielud
•• Esimese Euroopa riigina lubas samasooliste partnerluse ametlikult registreerida Taani 1989. aastal.
•• 1993. aastal järgnes Norra ja •• 1994. aastal Rootsi.
•• Aastast 2000 sai Hollandist esimene riik, kus kaotati seadustest sugude erinevus ning seadustati samasooliste abielu.
Eesti Päevaleht