Riigipea kinnitas usutluses ajalehele Molodjož Estonii, et Eesti täidab inimõiguste küsimuses kõiki rahvusvahelisi nõudmisi.
“Mis puutub Venemaa pretensioone Eestile, siis mina isiklikult arvan, et neid probleeme tegelikult ei ole,” toonitas ta.
“Paljud inimesed on integreerunud, töötavad, on saanud kodakondsuse. On loonud õitsvad ettevõtted vene kollektiividega Ida-Virumaal ja Tallinnas,” lisas Rüütel. “Meil on heanaaberlikud suhted vene vanausulistega, kes palju aastaid tagasi siia tagakiusamiste eest põgenesid ning kes on Eesti ühiskonda sulandunud.”
Rüütel sõnas, et Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjel tekkis Eestis vältimatult juba teine venekeelne vähemus. Kirde-Eestis on eestlased ise muutunud vähemuseks.
“Kuid inimlikult saame me kõik aru, et tänapäeva inimesed pole süüdi selles, mis toimus neil aastatel. Miks tuleb neid hukka mõista? Ja kuidas seda üldse saab hukka mõista!” lisas president.
“Ma loodan, et me hakkame ka edaspidi üheskoos oma suhteid arendama, mitte konflikte otsima. Ja et ka Venemaa meid mõistab,” märkis ta.