TALLINN, 28. märts (EPLO) - Esmaspäeval saab Eesti ametlikult NATO liikmeks, kui USA president George W. Bush annab Washingtonis peaminister Juhan Partsile üle NATO liitumisdokumendid.............
Peaminister Parts koos teiste liituvate riikide peaministritega kohtub president Bushiga Valges Majas, millele järgneb pidulik tseremoonia.
Riigikogu kinnitas Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise 10. märtsil, seda toetas 85 saadikut, vastuhääli ega erapooletuid polnud.
NATO asutamisleping sätestab alliansi tegevuse peaeesmärgi - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Samuti sisaldub lepingus liitlaste omavaheline kohustus käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu.
NATOs on pärast esmaspäevast liitumisdokumentide deponeerimist 26 liikmesriiki: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi Vabariik, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Läti ning Eesti.
Liitumise pidulik tseremoonia toimub 2. aprillil Brüsselis.
Eesti saab homme NATO liikmeks EPLO (1)
Kuumad uudised | 28 Mar 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eesti liitumine NATO-ga tuleb talle antud hetkel majanduslikust seisust vaadatuna väga suure verehigi ja vaeva nimel. Me veel ei tea kas Venemaa suudab välja kaubelda EL-ist oma tingimused Balti riikide suhtes, kuid võime olla kindlad et tal on meie vastu pretensioone. Hetkel on EL üsnagi positiivselt häälestatud Venemaa vastu, sest et nafta trump kaart on teada idanaabri kätes; nii et praeguse seisuga Eesti lausa ANNETAB väga suured raha kogused NATO-le, ilma et ta võib 100% kindel olla, et riigi hetkeline sisemine arengusuund jätkub enam-vähem samal viisil kui siiani. Pime lootus on küll, et ju NATO ei lase ajalugu korduda, kuid meie riigi ja rahva kogemuse põhjal peaksime konservatiivselt arvestama selle sisemise "häirekellaga" mis ütleb, et tegelikult 100% kindlad ei maksa me niisama loota vabaks jääda Venemaa survest, enne kui oleme seda lubatud abi reaalselt kogenud.
Kuumad uudised
TRENDING
