Eesti lipud. Foto: Erik Peinar
„Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Seda on eriti edukalt suutnud teha Anton Hansen Tammsaare, kelle sünniaastapäeval, 30. jaanuaril heiskame lipud, loeme mõne värsi või kaks ja mõtleme sellele, kuidas eesti keeles kirjutatud kirjandus meid mõjutanud on,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.
„Laulu-ja tantsupidudel on Eesti lippu alati au sees hoitud. See on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades nii oma austust ja rõõmu selle sümboli suhtes. Seega oli loomulik, et nii üldpeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo toimumispäevadel heiskame üle Eesti lipud,“ lisas Terik.
Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri pööramaks tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik tähtpäev on Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, 30. jaanuar. Ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.
Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes antud traditsiooni edasi kannavad. Ettepaneku esitas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
