Soome majandusministri Mika Lintilä sõnul on terminali paiknemine Soomes oluline nii energiajulgeoleku kui ka BalticConnectori läbilaskevõimekuse seisukohalt. „Terminali asumine Inkoos võimaldab Soomel käivitada ja pakkuda ühisele elektriturule 600 megavati jagu gaasielektrijaamade tootmisvõimsust, mis parandab varustuskindlust kogu piirkonnas, sealhulgas Eestis,“ rääkis Lintilä.
Lintilä rõhutas, et mõlema riigi tarbijad saavad LNG-terminali olemasolust kasu hoolimata selle asukohast. „Nii Eesti kui ka Soome gaasimüüjaid koheldakse LNG-ujuvterminali operaatori poolt võrdsetel tingimustel. Eeloleva talve varustuskindluse riskide maandamiseks oleme valmis kehtestama ka täiendavad reeglid, et kindlustada võrdne gaasi jõudmine just Eesti ja Soome tarbijatele,“ kinnitas Lintilä.
Minister Riina Sikkut lisas, et Paldiskisse rajatava taristu valmimine on energiajulgeoleku seisukohast igal juhul ääretult oluline. „Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras on vajalik riske võimalikult palju maandada ning meie jaoks on oluline, et Eestisse rajatud taristu loob võimaluse, et saame vajadusel ujuvterminali ka Eestisse tuua,“ tõdes ta.
Paldiskisse LNG terminali vastuvõtuks vajalikku taristut ehitava Eesti ettevõtte Infortari tegevjuhi Martti Talgre sõnul on Alexela ja Infortar Paldiski LNG haalamiskaid ehitanud riigi tellimusel ja teadmisel, et laev tuleb Eestisse.
Talgre sõnul on kahju, et riik on kokkuleppest taganenud. "Loodame, et läbiräämistel antud ülejäänud lubadustest riik kinni peab ja nende eest vastutab".
LNG ujuvterminali Soomele loovutamine ei ole esmakordne. 2014. aastal kirjutas Postimees, kuidas “Taavi Rõivas loovutas LNG terminali Soomele”, et “Soome kogenud peaministril Alexander Stubbil piisas neljapäeval Brüsselis vaid põgusast koridorikohtumisest Taavi Rõivasega, et sundida noor ametivend Eesti huvidest loobuma.”
LNG-ujuvterminal peaks plaani järgi tööd alustama selle aasta lõpus. Soome võrguhaldur Gasgrid Finland sõlmis selleks kümneaastase rendilepingu laevale Exemplar, mille aastane taasgaasistamise võimekus on 35 teravatt-tundi.