Eesti liitumine NATO-ga sõltub ennekõike Ameerika Ühendriikide senati otsusest, kes muuhulgas arvestab ka kandidaatriikides holokausti käsitlemist ja natsikuritegude uurimist.

Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves kirjutab Postimehes, et kui USA senaatorid arvavad, et üks või teine riik ei suhtu holokausti piisava tõsidusega, kui on kahtlusi, et riik kuidagi soosib või sallib antisemitismi, võivad selle riigi võimalused NATO lepingu ratifitseerimisel kujuneda nigelaks.

Endise välisministri sõnul ei ole osa kandidaatriikide kohta senaatoritel suuri teadmisi ja olulisim tegur on see, kas NATO-sse pürgiv riik toetab USA-d või mitte.

Ilves meenutab ka senati hiljutist raportit, mille järgi Eesti väärib NATO liikmelisust, kuid põhjalikum arutelu algab siiski pärast Praha tippkohtumist.

Endine välisminister rõhutab, et Prahas saab Eesti vaid kutse NATO lepinguga liitumiseks, mis omakorda vajab ratifitseerimist kõigi NATO liikmesriikide parlamentides.

Märkmed: