Kuna pangatähtede tootja Bundesdruckerei teatas Eesti Pangale 12. jaanuaril 2006 kõigi defektiga rahade seerianumbrid, siis on võimalik pangatähte kontrollida, sisestades veebilehel www.eestipank.info sajakroonise teisel küljel leiduva seerianumbri, teatas Eesti Pank.
Päringu esitaja saab koheselt vastuse, kas tema käes olev raha on defektiga või mitte.
Defektiga raha saab vajadusel ümber vahetada kommertspankade kontorites ning vajadusel
paluda pangal seda täiendavalt kontrollida ultraviolettlambiga.
Osadel 1999. aasta pangatähtedel puudub ultraviolettkiirguses roheliselt helenduv
ristkülik, mida saab kontrollida ainult erivahendi ehk ultraviolettlambiga. Pangatähtedel
puuduvat turvaelementi ei ole võimalik palja silmaga näha. Antud pangatähtede puhul ei ole
tegemist võltsinguga, vaid kehtiva seadusliku rahaga.
Eesti Panga teatel on kolmapäevase seisuga kõrvaldamata ja hävitamata 5736 defektiga pangatähte.
"Tõenäosus, et inimene puutub kokku defektse pangatähega, on kaduvväike," märkis panga pressiesindaja Janno Toots.
Kui puuduva turvaelemendiga raha avastatakse kaupluses või teenindusasutuses, siis Eesti seaduste kohaselt tuleb sellest Tootsi sõnul teatada politseile, sest kunagi ei saa välistada võltsingute võimalust.
"Politsei, vajadusel koostöös Eesti Pangaga, lahendab defektsete sajakrooniste juhtumid operatiivselt kohapeal ning sanktsioone keegi pelgama ei pea," märkis Toots.
Eesti Pank avastas möödunud aasta oktoobris, et osadel 1999. aastal trükitud Eesti sajakroonistel pangatähtedel puudub turvaelement. Juhtumist anti avalikkusele teada alles neli kuud hiljem ETV saate "Avatud toimik" arupärimise peale. Politsei oli teadmatusest tingitud valerahakahtluse tõttu alustanud kümne inimese suhtes kriminaalmenetluse.
Aivar Pau