«Meil läheb kohutavalt hästi,» kinnitas lausus Narva-Jõesuu sanatooriumi juhatuse liige Tarmo Lindmaa. «Maja on nii täis, et polegi kohti.»
Sama õnnelik on Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar. «Juulikuu keskmine täitumus on 90% kanti, mis näitab, et mõnel päeval ikka mõni vaba koht on. Eelmisel aastal küündis see number vaevalt 80ni.»
Lindmaa ja Saarega sarnast juttu räägivad peaaegu kõigi Eesti sanatooriumide juhid. Nad kiidavad uskumatult head ilma ja järjest suurenevat turistide voolu. Samas mainib enamik sanatooriumijuhte ka eestlaste järjest suurenevat huvi sanatooriumis kosumise vastu.
«Pooled on ikka veel soomlased, ent tendents on sinnapoole, et ka eestlased on õppinud aega maha võtma ja sanatooriumides käima,» rääkis Tallinnas veebruaris avatud Pirita Top Spa hotelli juhatuse liige Maret Sukles. «Inimesed väärtustavad oma tervist rohkem, ilmselt lõpuks hakkab suure töötamise peale vedru maha käima.»
Järjest enam näeb eestlasi oma majas ringi liikumas ka Toila sanatooriumi müügiosakonna juhataja Villu Pung.
«Toila on vallutanud 70% ulatuses eestimaalased, põhiliselt käivad kliendid Tallinnast,» rääkis ta. «Ilmselt mängivad siin rolli nii meie hinnad kui ka asukoht - Ida-Virumaa keelekeskkond on sellisele kliendile vastuvõetavam.»
Et eestlasi mitte ära ehmatada, ei võta Narva-Jõesuu sanatoorium suviti soomlaste gruppe üldse sisse. Kes ise endale koha broneerib ja kohale sõidab, see saab, ent turismigrupid jäävad ukse taha.
«Kliendid küsivad, palju teil soomlasi on,» tunnistas Lindma. «Kui me ütleme, et ei ole, siis nad tulevad. Ju on Tallinna rahvas neist natuke tüdinenud.»
Peale soomlaste on sanatooriumides järjest enam näha külalisi teistest välisriikidest, eriti on suurenenud venelaste ja rootslaste hulk, kuid siia satub puhkama ka sakslasi, norralasi ja kanadalasi.
Armi Pohjansaro-Rikka koos oma kahe lapsega on üksikute eranditega läbi käinud kõik Eesti sanatooriumid ning sel aastal on ta juba neljandat korda Pirita Spa hotellis.
«Tallinn on hea, ei pea kuhugi kaugele sõitma hakkama ning kuna lapsed on väga allergilised, sai neile Soomest toitu kaasa võetud ja seda oli tülikas kaugele viia,» rääkis Pohjansaro-Rikka.
Pärnus on tema arvates liiga palju soomlasi. «Pärnu on massikoht, igaüks, kes tänaval vastu tuleb, on soomlane,» leidis naine. «Nii tekib tunne, et ma olen Soomes, mitte Eestis.»
Sukles on rahul sellega, et Pirital puhkavad peamiselt soomlased ning sama grupi Haapsalu sanatooriume on järjest enam hakanud avastama eestlased. «Ega eestlane tahagi suvel Tallinnas puhata, see on normaalne ja me ei püüagi selle poole,» nentis ta.
Kuigi Pohjansaro-Rikkale on Eesti sanatooriumid endiselt Soome omadest rohkem kui poole odavamad, muutuvad need järjest taskukohasemaks ka eestlastele. Ravipaketid koos kolme söögikorra, paari-kolme raviprotseduuri ja ööbimisega maksavad nii mõneski sanatooriumis palju vähem kui hotellis peatumine.
Näiteks Toilas saab sellise ööpäeva veeta 385 krooni eest, samal ajal kui juba turismitalus peatumine maksab paarsada krooni öö. Teiste Eesti sanatooriumide hinnad ühe ööpäeva eest koos söögi ja protseduuridega jäävad tavaliselt vahemikku 450-550 krooni, kuigi on ka mõned kallimad erandid.
Seda, miks sanatoorium hotellist või lihtsalt mere ääres puhkamisest parem on, on iga sanatooriumi direktor valmis une pealt ütlema.
«Meie müüme Toila õhku, mis on erilisem kui Tartus, Pärnus või Kuressaares,» teatas Pung.
Lindmaa ütles, et nende eripäraks on äsja ilusti korda tehtud funkstiilis sanatooriumihoone, mis asub kena männimetsa all ranna lähedal.
PM