Majanduslikuks ülevaateks sai sõna ESK laekur Martin Pede. Juba viimased 18 aastat on Sihtkapital välja andnud rohkem raha kui seda on annetustest sisse tulnud. Tekkiv puudujääk on aastate vältel tagatud põhikapitalilt teenitud intressidest ja vahete-vahel sissetulevatest suurematest pärandustest. 2018 aastal langesid tavaannetused $143K pealt $125K peale (-13%). Lisaks sellel tuli siiski sisse erakordseid $212K annetusi suunatud otse IECle. “Tänu” eelmise aasta lõpus toimunud aktsiaturu langusele vähenes ka tulu investeeringutelt $144K pealt $36K peale. Suuremaid pärandusi 2018 aastal ei tulnud. Vastavalt sissetulekute langusele vähenes ka ESK poolt makstav kogukonna toetus $303K pealt $265K peale (-13%). Muud kulud ja tulud on jäänud enamvähem samaks, kulud professionaalsele nõuandele on vähenenud $13K võrra ja marketing kulud on tõusnud $12K võrra. Vaadates üldist aastapilti ja lisades erakordsed IECle suunatud annetused tulude poolele, tuli aastaseks puudujäägiks $81K, vähem kui möödunud aasta $196K.
Martin Pede sõnul teeb muret sissetulekute vähenemine päranduste arvelt. Pärandused on alati sisse tulnud ebakorrapäraselt, kuid analüüs üle pikema aja näitab siiski üldist langustrendi. Kui aastatel 2001-2010 tuli sisse keskeltläbi $275K pärandusi aastas, siis 2011-2018 on pärandusi sisse tulnud keskmiselt vaid $95K aastas – 65% langus. Vastavalt on ka kogukonnale makstavad keskmised toetused langenud samal perioodil $345K pealt aastas $298K peale - 14% langus.
ESK osalus IEC projektis on vähendanud ESK rahareserve $900K võrra. See summa on näidatud arvepidamises pikaajalise investeeringuna Eesti Keskusesse, 1% laen viieks aastaks. Mingeid konkreetseid plaane selle investeeringu tagasimaksmiseks IEC poolt lähiajal siiski ei ole, see saab sõltuma IEC maksuvõimelisusest tulevikus.
2019 eelarves on ette näha laias laastus sarnast sissetulekut kui 2018 aastal, kulusid on 2019 aastal plaanis vähendada peamiselt kogukonnale makstavate toetuste arvelt, $265K pealt $198K peale, 25% langus.
ESK siiski jätkab kogukonna toetusi üle sissetulekute, põhikapitali loodetakse taas suurendada Broadview, Chester Hill ja Udora kinnisvara müügist (praegu on kinnisvara arvestatud vaid omaaegsete ostuhindadega). Samal ajal on ESK tegevuse jätkusuutlikuse aluseks kogukonna pikemaajaline toetus.
Eva Varangu andis ülevaate 2018-2019 aasta ESK stipendiaatidest, neid oli sedakorda 7 – Juku Gold, Liis Jõgi, Erik Kadai, Mark Pettinen, Tomas Saun, Elin Sõber-William ja Emilie Tamtik.
TES Koolidele on ESK all veel eraldi fondid, Aina ja Ervin Kivi Fondist said toetusi Liia Holmberg ja Isabelle Laanemaa-Paskov, Helje Luide Fondist Johanna Kiik, Kaili Meiusi ja Genevieve Perron ning Tarvo Hessi Fondist Aleksander Meiusi ja Genevieve Perron.
Lühikese leinaseisakuga mälestati annetajate nimekirjast lahkunuid.
Valimiste käigus valiti ESK juhatusse ainukandidaadina uus liige Kaili Sermat-Harding, tagasi valiti ainukandidaatidena Peeter Põldre ja Katrin Roop. Senine juhatuse liige Elli Kipper juhatusse ei kandideerinud. Uus juhatuse liige Kaili Sermat-Harding on töötanud 30 aastat Ontario provintsivalitsusele, nüüdseks pensionil, viimati kui Assistant Deputy Minister, Conservation and Renewable Energy Division, Ontario Ministry of Energy.
Välisrevidendiks valiti tagasi Thomas A. Koger.
Avaldati tänu ESK töötajatele, vabatahtlikkutele, endisele juhatuse liikmele Elli Kipperile ja suurematele annetajatele.
Uued „kuldannetajad“ – Erika & Leo Allas, Kersti Võntso-Covert & William Napier Covert, Astra & Harry Hiis, Vaike Külvet, Asko Kütti, Edgar & Maie Lees, Martin Weiler.
Uued „hõbeannetajad“ – Tiiu & Uno Jaason, Ene-Liis Martens, Lille & Gunnar Neemre.
Uued “pronksannetajad” – Arthur & Mary Heinmaa, Selma Kase-Hogg, Ain Dave Kiil, Thomas Koger, Marlene & Kalev Kuutan, Irja & Rein Mägi, Margit & Armas Maiste, Mailis & Jaan Saun, Ingrid Soans & Norman Illis Reintamm, Rein Talvak, Ingrid Tanner & Rutt Veskimets.
Fotod: Tauno Mölder
