Eestlaseks olemise kohta:
See on uskumatu, kui väike on see eestlaste maa ja tillukene on tema rahvaarv suure maailma vägevatega võrreldes. Kui palju sajandeid on võõrad väed eestlasi orjastanud, aga see väike rahvus on suutnud püsida elus ja hoida alles oma kaunikõlalist keelt.
Väga meeliülendav on olla osa sellest ja uhkusega rinnas tutvustada kõigile seda väikest, kuid ainulaadset ja erakordset kultuurikildu, kuhu iganes ma laias maailmas ka ei satuks.
Mul on äärmine õnn olla sündinud selle rahva seast, sündida oma isamaal Eestis, veeta seal oma lapsepõlv ja kuulda oma vanaema pajatusi tema perekonna rängast Siberisse küüditamise ajast. Need on meie pere traagilised sündmused, kuid need on teinud meie pere tugevaks. Nende pajatuste najal olen kasvanud sama sitkeks ja edasipüüdlikuks, õppinud toime tulema ka selliste raskustega, kus esmapilgul näib kõik võimatu. Siis kannustan ennast, et ma olen ju eestlane, ma ei saa nii kergekäeliselt alla anda, ma olen maalt, kus Tammsaare sõnade kohaselt tööd tehes tuleb ka armastus! Nüüd võin uhkusega öelda, et mul on õnn olnud esindada Eestit rahvusnaiskonna ridades korvpallis. Loodan aga, et ainult selle auga ma edaspidi ei piirdu, tahan tõelise eestlase kombel teha oma elus veel suuri tegusid ja olla igati vääriline eestluse edasikandja.
Välismaal, võõras keele- ja kultuurikeskkonnas on kordi raskem säilitada eestlust. Eesti Sihtkapital Kanadas on teinud eestluse säilitamiseks väga suure töö ja panustanud hulgaliselt aega ja raha… kultuuripärandi propageerimiseks. Siin on suudetud elus hoida eestlastele nii tähtsaid traditsioone ja seda on tehtud suure südamega ning puhtast entusiasmist.