„Sõjalise sümboolikaga peaks tegelema Eesti riik,“ ütles Läänemets. „Tegemist on väga suure tähendusega agressioonisümboliga, mistõttu ei peaks see olema mitte kohaliku omavalitsuse asi, vaid Eesti Vabariigi huvi ja otsus. Valitsus ei saa käituda nii, et las keegi teeb. Kui on olulised ja tähenduslikud asjad, siis peab valitsusel olema otsustusõigus.“
Läänemets toonitas, et tankimonument T-34 tuleks teisaldada väärikal ja läbipaistval moel: öö varjus kohalikele olulist monumenti teisaldama ei hakata. Kuna kohalikud venelased käivad seal näiteks kadunud pereliikmeid mälestamas, siis selle tõttu tuleb monumendi eemaldamise protsessis ka emotsionaalse seotuse aspekti arvesse võtta.
Läänemets sõnas, et kõikide nende küsimustega tegeleb riigikantselei juurde loodud monumendikomisjon, kus otsitakse hetkel õiguslikku alust, mis laseks valitsusel T-34 monumendi küsimusega tegeleda. Praeguse seadusandluse seisuga peaks punatanki eemaldamisega tegelema Narva linnapea Katri Raik, kuid tema ei soovi poliitilistel põhjustel sellega tegeleda, kuna see oleks kohalike elanike seas ebapopulaarne otsus.
Raik märkis, et homme ei juhtu tankiga veel miskit, edasine ajakava tanki teisaldamise suhtes on riigikantselei komisjoni kätes. Lisaks on huvitav näha, mis saab Narva linnavolikogus rahvaalgatusest, mille raames soovivad ca 3000 allakirjutanut monumentide teisaldamise teemal Narvas rahvaküsitlust korraldada.
„Mis sellest edasi saab, seda kommenteerida ei oska. Mina linnavolikogu tööd ette ei tea ennustada,“ ütles Raik.
