Järgmisel nädalal, 17.- 21. juulil, leiab aset Eesti skautluse sajandat sünnipäeva tähistav Juubelilaager Järvamaal Tagametsas, milles osalejad saavad omal nahal läbi kogeda ajarännaku 100 aasta tagusest skaudilaagrist tänapäevani välja.

Juubelilaagrisse saabuvad üksused vabalt valitud stardipunktiga rännaku teel. Alguse saab laager nii, nagu ta 100 aatat tagasi toimuda võis ning liigub siis päev-päevalt tänapäevale lähemale. Iga laagris osalev skaut peaks valmis olema ürgseteks looduslikeks ja sportlikeks tegevusteks, ise looduses söögi tegemiseks, seikluslikuks ja loominguliseks tegevuseks ning loomulikult ka heaks seltskonnaks ja toredaks tänapäevalikuks peoõhtuks.

20. juulil sõidab Juubelilaagrisse külla ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Juubelilaagrile eelneval nädavahetusel toimub Tagametsas ka skautide kokkutulek, kuhu on oodatud need, kes tänaseks juba aktiivsest skautikust tegevusest kõrvale jäänud. Kokkutuleku avamine on laupäeval, 14. juulil.

Lisainfo:
Juubelilaager: Helen Liiv, tel 55 57 7751
Kristjan Pomm, tel 50 97 110

Skautide kokkutulek: Aune Suve, tel 52 90 763



[b]Eesti Skautide Ühingu pressiteade
17. juuli 2012.a.

Skautluse sada aastat viie päevaga

Teisipäeval, 17. juulil, algab Järvamaal Tagametsas Eesti skautluse 100. juubelit tähistav laager.

Viie laagripäeva jooksul käiakse läbi Eesti skautluse ajalugu ja nii on laagri esimesed päevad ennekõike seotud skautluse algusaastate temaatikaga, mille hulka kuulub nii ise toidu valmistamine lõkkel kui vanade matkatarkuste õppimine. Laagris saab meelde tuletada vanu loodustarkusi ning seal hulgas ka seda, kuidas looduslikest materjalidest teha sääsetõrjevahendeid.

Laagri kavasse mahub ka matk Tagametsa mitmekesises ürgses looduses. Laagri kulminatsiooniks on reedene lõkkeõhtu, millest võtab osa Eesti skautluse juubeliaasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes tuginedes oma isiklikule kogumusele skautluses on öelnud: "Skaudiliikumine annab noortele ühiste tegemiste kaudu võimaluse ennast arendada, saada häid sõpru ja omandatud teadmiste abil anda oma panus meid ümbritseva maailma paremaks muutmisse.“

Skautide juubeliaagri külaliseks on ka skautluse sünnimaa - Suurbritannia - suursaadiks Eestis Chirs Holtby.

Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.

Juubeliaasta juhtlauseks on „Eesti skautlus 100 – seiklusi täis rada!”.

Lisainfo:
Juubelilaagri juht: Helen Liiv, tel 55 57 7751

Kristjan Pomm, tel 50 97 110

Skautide juubelilaagri teine päev on pühendatud laste õigustele ja loodusele

Eesti skautluse 100. Juubelile pühendatud laager Tagametsas on täies hoos. Teisipäeval jõudis Tagametsa üle 200 laagrilise, kellest osa saabus laagrisse ka jalgsi matkates või jalgrattaga tulles. Laagriliste seas on nii eesti kui vene rahvusest noori ja juba traditsiooniliselt on kohal ka Tallinna vaegnägijatest noori koondav skaudiüksus, kellele osa tegevusi on spetsiaalselt ka kohandatud, et nad saaks nautida laagrirõõme võrdselt kõigi teiste noortega.

Kolmapävane laagripäev on pühendatud loodustegevusele ning skautidel on ainulaadne võimalus proovida ise valmistada sääsetõrjevahendeid ja taasavastada seda, kuidas looduses leiduvat igapäevaelus kasutada.
Lisaks on laagrisse tulemas Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna nõunik Andra Reinomägi, et koos lastega rääkida, sellest, millised on laste õigused.

Viie laagripäeva jooksul käiakse läbi Eesti skautluse ajalugu ja nii on laagri esimesed päevad ennekõike seotud skautluse algusaastate temaatikaga, mille hulka kuulub nii ise toidu valmistamine lõkkel kui vanade matkatarkuste õppimine. Laagri kavasse mahub ka matk Tagametsa mitmekesises ürgses looduses. Laagri kulminatsiooniks on reedene lõkkeõhtu, millest võtab osa Eesti skautluse juubeliaasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes tuginedes oma isiklikule kogumusele skautluses on öelnud: "Skaudiliikumine annab noortele ühiste tegemiste kaudu võimaluse ennast arendada, saada häid sõpru ja omandatud teadmiste abil anda oma panus meid ümbritseva maailma paremaks muutmisse.“

Skautide juubeliaagri külaliseks on ka skautluse sünnimaa - Suurbritannia - suursaadiks Eestis Chirs Holtby.

Laagrilistele saatsid oma tervitused ka eestlastest skaudid ja gaidid Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Kanadast.

Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.

Juubeliaasta juhtlauseks on „Eesti skautlus 100 – seiklusi täis rada!”.
Eesti esimesed skaudiüksused alustasid tegevust 1912. aastal Pärnus. Skautlus levis Eestis kiiresti ja Teise maailmasõja eelsesse aega jääb mitu suurlaagrit, neist suurim mitme tuhande osalejaga. Aktiivselt osaleti ka rahvusvahelises skautluses ja nii oli Eesti ka üks Skautide Maailmaorganisatsiooni asutajaliikmeid 1920. aastal. Seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal keelustati skautlus Eestis, osalt jätkati tegevust „põranda all“. Tegevus jätkus ka pagulas-skautlusena Saksamaal, Rootsis, hiljem Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ning veel paljudes maailma paikades võõrsile siirdunud eestlaste eestvedamisel. Eesti skaudiüksused on tegevad veel ka tänapäeval näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Skautlus Eestis taastati 1980. aastate lõpul.

Eesti Skautide Ühingu pressiteade

19. juuli 2012.a.

Eestid skaudid osalevad Euroopa vanemskautide suurkogunemisel Soomes

Tartu skautide delegatsioon asub 20. juulil teele Soome esindama Eestit üle-Euroopalises vanemskautide laagris. 16-aastased Miina Härma Gümnaasiumi õpilased Laura Liis Metsvaht ja Kärt-Maria Tamme ning 18-aastane tudengineiu Hilary Karu ootavad Roverwayd juba üle poole aasta. Juba talvel kirjutasid nad motivatsioonikrijad. Vabatahtlikeks lähevad 8-ks päevaks Tartumaa Skautide ja Gaide Maleva juht Liina Land, majandusjuht Siim Maripuu ja skaudijuht Siim Pruulmann. Laager avatakse samaaegselt kolmes Soome linnas: Helsingis, Tamperes ja Rovaniemis. Eestlased saavad stardi Helsingis. Üritus algab aga ülesandega – esimesed neli päeva peavad osalised laagriplatsile matkama! Üks 50-liikmeline salk matkab laagrisse näiteks Lahemaa matkaradadelt!

2005 aastal Itaalias Roverwayl osalenud Helen Teigar (27) meenutab oma kogemusi: “Sõitsime kanuudega, avastasime Leonardo DaVinci jälgi ja tutvusime Itaalia kultuuriga. Õppisin koostööd tegema erinevatest rahuvustest skautidega, sest koos matkates saab hoopis paremini tuttavaks, kui niisama laagris olles. Matkaelamus just tegigi ürituse väga ägedaks. Sealt sain head skaudisõbrad kogu eluks.”

Soomes saab kokku 4000 noort, et vahetada kogemusi ning luua rahvusvahelisi sõprussidemeid. Eesti delegatsiooni juht Tuuli Land tleb, et “Roverwayle minekut on kaua oodanud nii osalejad, vabatahtlikud kui ka mina.”

Eesti Skautide Ühingu avalike suhete juht skaudijuht Kristjan Pomm kommenteerib Roverwayle minekut: “Roverway on otsekui iga ränduri unistuste täitumine - elada nädala vältel rahvusvahelises multikultuurses seltskonnas ja avastada maailma. See on kindlasti ka ainulaadne võimalus leida uusi sõpru üle kogu maailma.”

Rahvusvahelistest laagritest osavõtt on igale skaudile hea eesmärk mille poole püüelda. Enne tuleb positiivselt silma paista ka Eesti skautlikus tegevuses. Kärt ja Laura näiteks hakkasid eelmisel õppeaastal juhtima oma hundurühma Miina Härma gümnaasiumi esimese klassi õpilastest.

Samal ajal toimub skautide püsilaagripaigas Tagametsas ka skautluse juubelilaager, kus osaleb ca 200 noort üle terve Eesti. Tähistatakse Eesti skautluse 100 aastaseks saamist.

Märkmed: