1957. a. tekkis korporatsioonide liikmetel mõte osutada erilist tunnustust Eesti Vabadussõjas võidelnuile. Mõtte algataja, korp! Sakala vilistlane (hiljem auvilistlane) Ervin Mägi leidis, et lisaks aktusel toimuvale tuleks pöörata enam tähelepanu Vabadussõjale. Nii korraldatigi pärast Massey Hall’is toimunud rahvarikast EV aastapäeva aktust vastuvõtt Vabadusristi kavaleridele.
Peaaegu 15 aastat toimunud vastuvõtud korp! Sakala majas kandusid Tartu College’isse, kui uus hoone sai 1970. a. akadeemiliste organisatsioonide koduks. Korporatsioonidega liitus ka Eesti Üliõpilaste Selts. Kavaleride arvu kahanemise tõttu hakkasid akadeemilised organisatsioonid korraldama vastuvõtte kõigile Vabadussõjast osavõtnuile ja peatselt ka sõjameeste organisatsioonide eestseisustele.
On arusaadav, et eesti korporatsioonid Torontos võtsid ette sellise ürituse (nii tagasihoidlik kui ta ka alguses oli), kui mõelda nende sidemetele Vabadussõjaga. Nii korporatsioonid kui vanim eesti üliõpilasorganisatsioon, Eesti Üliõpilaste Selts, otsustasid 1918. a. minna täies koosseisus rindele kodumaad kaitsma. Teiseks, korporantide hulgas Torontos oli küllalt mehi, kes olid võidelnud II maailmasõjas. Nad soovisid austada oma eelkäijaid, kes olid toonud vabaduse Eestile.
Vabadussõjalasi esindab nüüd nende II maailmasõjas võidelnute järjest kahanev hulk, kes astusid võimu vastu, mille eesmärk oli purustada Eesti Vabariik.
Kui Eesti Seltsi esimees Valdeko Poolsaar 1990ndate algul pöördus Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) poole, et siduda akadeemiliste organisatsioonide ettevõtmist laiema publikuga, oli EKL-i presideeriv organisatisoon korp! Sakala, kes ka sel aastal on samas rollis nagu 15 ja ka 52 aastat tagasi.
Võiks öelda, et kõnealuse ürituse uuem seltskondlik vorm langes kokku uue ajastu algusega. Olime astunud välja pagulasajastust ja leidnud ühenduse taasiseseisvunud Eestiga. Lisaks Võitlejate Ühingu, Soomepoiste Klubi, Lennuväepoiste Klubi ja Ohvitseride Kogu liikmetele on juba aastaid Vabariigi aastapäeva aktustele järgnenud vastuvõttudel kutsutud külalistena laudades olnud tänase Eesti Vabariigi kaitseväelased, kes parajasti viibivad Kanadas.
Sellise kolmikuga nagu Eesti Selts, EKL ja EÜS, millega hiljem liitus Toronto Eesti Maja, on algusest peale olnud võimalik korraldada unustamatuid koosviibimisi. Aeg on aga teinud oma töö. Torontos ei ole enam Võitlejate Ühingut; tegutseb katusorganisatsioonina Vabadusvõitlejate Liit. Vastuvõtu korraldamisest on kõrvale jäänud Eesti Selts, kes keskendub aktuse läbiviimisele. Ja ehkki kutsutud külaliste laudu on vastuvõtul Eesti Majas nüüd vaid 4–5, püsib see ilus traditsioon.
Tänavuse austamiskõne peab mag. Madis Kreem, kes oli EKL-i esimees ka 15 aastat tagasi. Kavas on eesti õpilasneiu Laani Heinari luuleesitus ja lauldakse ühiselt sõdurilaule.
Kuna sissepääsutasu ega vabatahtlikku annetust uksel ei küsita, on Eesti Maja Kohvikut palutud aktuselt saabunuile korraldada suupistete- ja kohvilaud, kust igaüks võib soovikohast ise osta. On ka tasuline baar, mille eest hoolitsevad korraldajad.
Veterane, kes ei tegutse organisatsioonides ega ole kutsutud külaliste nimekirjas, palutakse korraldajatega isiklikult kontakteeruda.
Samas eeldatakse, et kuna Eesti Majas toimuv on aktuse järelkoosviibimine, oleks mõeldamatu, et Eesti Majja saabuksid need, kes aktusel ei käinud.