Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et kui reisiparvlaeva Estonia katastroofi kohta ilmneb olulist uut teavet, millest ei ole varem teatatud, hindavad Eesti, Soome ja Rootsi seda uut teavet ühiselt. Discovery Networki dokumentaalfilmis reisiparvlaeva Estonia katastroofist 1994. aastal näidatakse uusi vee all vraki asupaigas filmitud videopilte, millel on näha kahjustust vraki tüürpoordipoolses otsas.
Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et dokumentaalfilmis esitatud uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise reisiparvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega. Selle kokkuleppe põhiline eesmärk on kaitsta reisiparvlaeva Estoniat kui katastroofiohvrite viimast puhkepaika mis tahes häiriva tegevuse eest. Meie riigid teevad selles küsimuses tihedat koostööd ja lipuriigina juhib seda protsessi Eesti. Eesti, Soome ja Rootsi rõhutavad, et toetume Eesti, Soome ja Rootsi Ühise Laevahuku Uurimiskomisjoni (Joint Accident Investigation Commission, JAIC) 1997. aasta lõpparuande lõppjäreldustele.

Maarja Lõhmus.
Ei saa nii olla, et Põhjamaade infoväljal ON nähtav Eestit/Estoniat puudutav film, mida Eestis ei näidata, kui tõesti ERR seda ei näita.
See ei saa nii olla, Mart Raudsaar.H.H. Luik.
Kuidas saame demokraatlikul maal tekitada suure infolõhe võrreldes Põhjamaadega?
Küsimus, KES näitab Eestis 5-osalist Henrik Everttsoni dokfilmi ESTONIA - leid, mis muudab kõike /ESTONIA - fyndet som ändrar allt?
Mõtlen ajakirjanduse tõeotsingule.
Järjest suureneb professionaalse institutsionaalse autonoomsuse vajadus. Ajakirjandus ei saa olla vaid toru..
Žanrirohkus aitab ja päästab - skaalal objektikesksed -- subjektikesksed žanrid on rohkelt võimalusi ja kombinatsioone. Žanre saaks rohkem varieerida, infot loksutada, läbipaistvaks muuta.
Ühishuvides olulise info takistamise ja kinnipidamise õigust pole kellelgi.
Selle õiguse võtmist nimetame tsensuuriks.
tsensuur, tõeotsing, ajakirjandusautonoomsus.

Eesti Ajakirjanike Liit koos Põhjamaade ajakirjanike liitude ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooniga toetab Rootsi Ajakirjanike Liidu avaldust „Estonia“ hukku uurinud dokumentaalfilmi tegijate kaitseks. Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus on seisukohal, et uurivate ajakirjanike tagakiusamine ei sobi euroopalikku kultuuriruumi. Demokraatia etaloniks peetava Rootsi võimude käitumine võib luua ohtliku olukorra, kus igasugune võimudele ebameeldiv ajakirjanikutegevus võib muutuda kriminaalkuriteoks ka Euroopas, nagu see on suletud avalikkusega riikides, näiteks Venemaal, Valgevenes või Hiinas.

Avalduse tõlge:

Uus „Estonia“ hukku käsitlev dokumentaalfilm on saanud palju tähelepanu. Enne kui seriaal jõudis Eestis linastuda, astus peaministe Jüri Ratas avalikult üles nõudmisega korraldada vraki uus uurimine. On selge, et dokumentaalfilmis esitatud teave pakub suurt ja laialdast huvi. Fakt, et filmimeeskond on dokumenteerinud vähemalt ühe neljameetrise augu laeva vrakis, pole ainus, mis filmi avaldamist ajakirjanduslikust vaatenurgast toetab.

Samal ajal on kahele filmiga seotud isikule, ajakirjanik Henrik Evertssonile ja veealuse drooni juht Linus Anderssonile esitatud süüdistus. Rootsi võimud püüdsid ka konfiskeerida filmi materjali. Seda siiski ei juhtunud, sest filmitut hoiti Saksamaal. Filmi meeskond keeldus materjali loovutamast ja Saksamaa võimud otsustasid mitte toetada Rootsi nõudmisi.

“Estonia” hukk on nii kannatanuile kui ka nende sugulastele kirjeldamatu tragöödia ja nad on väärt suurimat austust. Vrakki tuleb kaitsta hauarüüstajate eest samal moel nagu me kaitseme omaste haudu maismaal, tagades neile võimaluse rahus puhata. Sellegipoolest pole mõistlik täielikult keelustada vrakile sukeldumisi, kui eesmärgiks on välja selgitada, mis täpselt juhtus, kui „Estonia“ uppus. Arvamusvabadust ja õigust informatsioonile tuleb kaaluda võrdluses kahjuga, mida vraki ajakirjanduslik uurimine võib kaasa tuua. Praegusel juhul on suur avalik huvi info vastu. Kogutav teave on oluline, sest annab võimukandjaile uusi andmeid õnnetusest. Fakt, et Rootsi esitab süüdistuse ajakirjanikele, kes on kogunud suurt avalikku huvi äratanud informatsiooni, on vastuolus nii Rootsi kui ka rahvusvaheliste seadustega.

Süüdistuse ja materjali konfiskeerimiskatse tagamaaks on Rootsi otsus kriminaliseerida „sukeldumine ja muud veealused tegevused“ „Estonia“ sees ja ümber nn „Estonia seadusega“. Vrakk asub rahvusvahelistes vetes ja pole selge, kas Rootsi „Estonia seadus“ on tegelikult rahvusvahelise seadusandlusega kooskõlas. Kuid kui kohus ka tunnistaks Rootsi seaduse kohalduvaks, on palju asjaolusid süüdimõistmise vastu.

Rootsis ja teistes Põhjamaades on pikaajaline traditsioon kaitsta pressivabadust. Rootsi põhiseaduses on oluline pressivabadust puudutav põhimõte “anskaffarfriheten” – vabadus koguda teavet. See tähendab, et võimud ei tohi tegutseda isiku vastu, kes kogub informatsiooni selle avalikustamiseks. Sellele põhimõttele on seatud teatud piirangud, kuid meie hinnangul näitab Rootsi Ülemkohtu otsuse pretsendent, et õigus teavet koguda seisab kõrgemal ”Estonia seadusega” sätestatud keelust ”Estonia” vrakile sukelduda ja selle juures vee all tegutseda.

Isegi kui kohus otsustaks, et “Estonia seadus” keelab infokogumise, eksiteerib Rootsis üldine arvamusvabaduse põhimõte. See on lõplikuna sõnastatud põhiseaduses. Rootsi on ka seotud rahvusvaheliste kohustustega kaitsta sõnavabadust, näiteks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni kaudu. Nii Rootsi põhiseaduse kui inimõiguste konventsiooni kohaselt tuleb austada proportsionaalsuse põhimõtet, kui seatakse piire inimõigustele. See tähendab, et isikukaitset tuleb kaalude võrdluses arvamusvabaduse ja teabeõigustega. ”Estonia” dokumentaalfilmi meeskonna süüdimõistmine piiraks arvamusvabadust ja teabeõigust, nagu seda peetakse silmas konventsioonis ja sel oleks hävitav mõju Põhjamaade uurivale ajakirjandusele. Rahvusvahelises kontekstis oleme tihti sunnitud võitlema ajakirjanike eest, keda süüdistatakse ja vangistatakse ainult seetõttu, et nad teevad oma tööd. Nüüd peame seda tegema Põhjamaades ja me ütleme, mida me alati ütleme: ”Ajakirjandus pole kuritegu!”

Ulrika Hyllert, Rootsi Ajakirjanike Liidu president

Hege Iren Frantzen, Norra Ajakirjanike Liidu president

Arne Jensen, Norra Toimetajate Liidu peasekretär

Petri Savolainen, Soome Ajakirjanike Liidu direktor

Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

Tine Johansen, Taani Ajakirjanike Liidu president

Mogens Blicher Bjerregård, Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni president

Tove Carlén, Rootsi Ajakirjanike Liidu Juristtove.carlen@sjf.se 070-26765 77 www.sjf.se

Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liidu esimeeseal@eal.ee 53339699

Rahvusvahelised uudised

TRENDING