Möödunud nädalal tegi Soome Vabariigi peaminister Anneli Jäätteenmäki visiidi Eestisse, kohtumaks oma „topelt-kolleegi“ Juhan Partsiga (mõlemad on lisaks peaministriametile elukutselt juristid).

Nii Soome kui Eesti ajakirjanikud pidasid seda külaskäiku tõelise Eesti-Soome silla ehitamiseks ja mitte diplomaatiliseks vormitäiteks. Muutuvas Euroopas kulgeb ju üks piirkondlik koostöö just Tallinna–Helsingi joonel ehk Põhjala dimensioonis.

Eesti-Soome sillast rääkis juba luuletaja Gustav Suits 1918. aastal, unistades koguni Eesti-Soome kaksikriigist. Kahe riigi koostöö vajalikkust rõhutas ka president Konstantin Päts oma poliitilises testamendis. Nüüd võib see unistus täituda, ja selle esimeseks sammuks võib pidada äsja esitletud Eesti Soome suhete ühismemorandumit.

Postimehe juhtkirjas (8.05) märgitakse, et Põhjala dimensioon on Eesti jaoks olulise tähtsusega — selle sisuks on säästlikkus, tõhusus ja tasakaal, mida Eesti ka nii hädasti vajab.

See, et Soomes ametisse astuvate presidentide ja peaministrite visiitide teiseks aadressiks on Rootsi järel Eesti, annab tunnistust kahe sugulasrahva ülimalt lähedastest huvidest ja püüdlustest.

Anneli Jäätteenmäki (48), kes viis oma juhitava Keskpartei 2003. a. märtsis valimisvõidule, andis oma esimese Eesti-visiidi eel Helsingis intervjuu eesti ajakirjanikule Imbi Pajule, rääkides väljakutsetest, mida esitab Soomele Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks.

Ehkki Eesti astumine ELi loob paremad tingimused Soome-Eesti koostööks, võib ennustada kahe riigi tulevikusuhetes ka probleeme (tööjõu vaba liikumine, Eesti madalad maksud jm.).

Nendest saadakse üle riikidevahelist koostööd arendades, arvab Soome peaminister, kuid peab veelgi olulisemaks otsest suhtlemist kahe maa kodanike vahel nn. rohujuuretasandil. Ta taunis ka vahel ilmsiks tulnud Soome-poolset „vanema venna“ mentaliteeti Eesti suhtes.

Peaministrid Jäätteenmäki ja Parts rõhutasid ühisel pressikonverentsil keskkonna-alase koostöö tähtsust, mille põhirõhk peaks olema suunatud Läänemerele.

7. mail korraldati Tallinnas Euregio III foorum „Laienenud Euroopa Liit — uued väljakutsed piireületavas koostöös“. Euroregio kujutab endast koostöövõrgustikku, mis ühendab mõlemate riikide pealinnu ja mõningaid maapiirkondi. Äsjasel foorumil vaadeldil Soome kogemuse kasusid Eesti astumiseks ELi.

Eesti-Soome koostöö raames on võimalik koostada mõlemale poolele kasulikke regionaalprojekte, mis võimaldavad Eestil euroliiduga ühinemise järel saada riigile eraldatud 525 miljoni suurusest limiidist võimalikult maksimaalne summa. Eesti ongi juba hõivatud nende projektide ettevalmistamisega, ehkki hääletusõiguse saamiseks tuleb läbida veel rahvahääletuse „kadalipp“ 14. septembril.

Nii kulgeb siis Eesti-Soome koostöö mõlemale poolele kasulikus ja positiivses õhkkonnas. Esiletulevaid erimeelsusi loodetakse lahendada põhjamaalastele iseloomulikul rahulikul teel. Millal jõutakse samasuguste vastastikuste suheteni aga idanaabriga?

Märkmed: