Eesti
Diana Beltadze.
Autor/allikas: ERR
Statistkaameti esindaja lükkas tagasi teisipäeval 35 teadlase pöördumises esitatud väited, mille põhjal avalduse autorid seavad kahtluse alla statistikaameti soovi korraldada 2021. aasta rahvaloendus registripõhiselt kombineerituna valikuuringuga.
"Väga oskuslikult kirjutatud märgukiri, milles on sihipärased vead, mis selle usutavaks teevad," märkis statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
"Esiteks. Kolmandiku leibkondade aadressid on registris ekslikud, aga rahvaloendus seda olukorda ei paranda. Tegeliku ja registreeritud elukoha lahknevus on Eestis struktuurne viga, mis aja jooksul ise ei parane. Selle muutmiseks on vaja poliitilist tahet. Seda saab parandada, kui kaotatakse kohalike omavalitsuste elukohapõhised hüvitised. Pole mõtet luua loendusega paralleelmaailma, samal ajal kui kogu elukorraldus riigis käib registrite andmetele tuginedes - Eesti maksulaekumine, omavalitsuste investeeringud, haldusreform, valimised jne tuginevad registrite andmetel," ütles Beltadze.
"Seades kahtluse alla registrite kvaliteedi kahtleme oma riigi võimekuses ja jätkusuutlikkuses. Aeg on edasi läinud ja riik on arenenud. Tänavu toimunud teise prooviloenduse andmed näitavad, et registrite andmekvaliteet on oluliselt paranenud juba võrreldes kolm aastat tagasi toimunud esimese prooviloendusega! Registripidajad teevad tööd, toimuvad registrite andmekvaliteedi parandustööd, jõustunud on seadusemuudatused täpsemate andmete saamiseks. Kõikides loendust registrite baasil korraldatavates riikides on loendamise aluseks registrites registreeritud elukoht. Seda määratlust kasutavad ka tavalist loendust praktiseerivad riigid, näiteks Saksamaa, Šveits, Andorra ja teised riigid. Selline lähenemine tagab andmete kooskõla, mis on vajalikud juhtimisalaseks tegevuseks riigis," rõhutas loenduse projektijuht.
"Teiseks. Prooviloenduse kvaliteedihinnangute halvustamine ei ole põhjendatud, need vastavad rahvusvahelisele standardile. Registrite ristkasutusel täpsustamist arvutisimulatsiooniks nimetamine näitab, et pöördumise autorid ei ole asja tuumast aru saanud, kuigi esinevad teadlastena," lisas Beltadze.
"Kolmandaks. Juba praegu on rahvaloenduse tunnuste hulka arvatud suur hulk tunnuseid, mis uurijaid huvitavad, kuid mille kohta ei kehti rahvaloenduse nõuded. Niisugust lisatunnuste komplekti, nagu kirja autorid soovivad, ei uurita kõikselt üheski riigis. Registripõhiste loenduste ja valikvaatluste kombinatsioon on loenduste korraldamisel levinud praktika ja 2021. aasta loendusvoorus kavatseb seda lisaks Eestile kasutada kaheksa riiki. See meetod on kirjeldatud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses," lõpetas Beltadze oma vastulause.
Teisipäeval koguneb valitsuse loenduskomisjon (VVLK), mis arutab loenduse korraldamise detaile.
Toimetaja: Mait Ots
