Euroopa Parlamendis Kreeka kommuniste esindav Athanasios Pafilis esitas Euroopa Liidu Nõukogule küsimuse, millised meetmed kavatseb nõukogu kasutusele võtta, et takistada fašismi rehabiliteerimist Eestis.
Pafilis viitas oma küsimuses Tallinnas 6. juulil toimunud demonstratsioonile, milles tema väitel osalesid natsistliku Saksamaa poolel võidelnud pronatsid koos neonatsidega. «Sellised demonstratsioonid on toimunud juba 12 aastat,» märkis Pafilis oma küsimuses. 6. juulil toimus Tallinnas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu 12. kokkutulek.
Saadik taunis Lembit Pärna ausamba mahavõtmist tänavu kevadel Vohnjas. «Fašismivastane monument võeti maha, samal ajal on püstitatud mälestusmärk SS-ohvitserile Alfons Rebasele, on avatud Pärnus SS-ausammas (Lihulas – toim.) ja natsismimuuseum (Eesti SS Leegioni muuseum – toim.),» märkis Pafilis.
Kuna Pafilis esitas oma küsimuse alles mõned nädalad enne Strasbourgi istungjärku, siis ei saanud see vastust plenaaristungil kõigi saadikute juuresolekul. Vastavalt parlamendi kodukorrale vastatakse hiljem laekunud küsimustele istungit kirjalikult.
Informeeritud allika teatel vastab Pafilise küsimusele Euroopa Liidu eesistujariigi Hollandi välisminister Atzo Nicolai, tõdedes, et natsism ja fašism on selges vastuolus ELi asutamisleppega, mille põhimõteteks on inimõigused ja demokraatia.
Eurosaadik Toomas Savi sõnul on natsismi seostamine Eesti arenguga täielik väljamõeldis. «Eesti on oma ajaloo jooksul kannatanud nii fašismi kui bolševismi käes ja seetõttu pean mina selliseid süüdistusi absurdseteks,» ütles Savi.