Küüditatute ja poliitvangide 19. kokkutulekul Rakveres esitati rida ettepanekuid valitsusele ja riigikogule, kuna Eestis on endiselt palju õigeks mõistmata represseeritud inimesi.
Rakvere spordihalli oli kogunenud oodatust rohkem rahvast, üle 600 inimese, keda saatus ei ole hellitanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Memento ühingu liige Kuno Raude esitas kokkuvõtvalt poliitvangide ja küüditatute ettepanekud, mis edastatakse valitsusele, riigikogule ja kõigile represseeritute esindusorganisatsioonidele. Koostöös valitsusega soovitakse esitada hagi Euroopa Kohtule, millega tahetakse saada Vene Föderatsioonilt represseeritutele tekitatud kahjude hüvitamist.
Valitsusele tehtud ettepanekutest olulisem on see, et senisest enam jäädvustataks represseeritute mälestust. Seda soovitatakse teha näiteks nende rongijaamade, valla- ja rahvamajade märkimisega, kust 1941. ja 1949. aastal küüditatuid koondati.
Kokkutulekuga taheti juhtida tähelepanu ka sellele, et Eestis on endiselt tuhatkond pärast Stalini režiimi represseeritud inimest, kes on siiamaani rehabiliteerimata. Nende süüdistuse sisu oli poliitiline, kuid vormiliselt nimetati seda huligaansuseks.
Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto arvates on tegemist täiesti ebanormaalse olukorraga.
"Kujutage ette, kui vaatate laulupidu, sinimustvalged seal lehvivad, aga teie ise või teie isa või teie vanaisa oli sinimustvalge heiskamise eest huligaanina vangi mõistetud ja on siiamaani õigeks mõistmata. Üldiselt Eestis on selline tendents, mis on vahepeal süvenenud, et räägime sellest, mis oli 90 aastat tagasi, 60 aastat tagasi, aga mis hiljem oli, niinimetatud infosõja või külma sõja aegseid probleeme, nendest ei taheta rääkida."
Kokku on kahe Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis õigusvastaselt represseeritud 206 100 inimest, neist hukkus 52 900.